Kas ainult emotsioonid või õigustatud mure?

Maris Toomel, õpetaja ja koolitaja, Reformierakond

FOTO: Erakogu

Kahju! Kahju, kui nii olulises küsimuses nagu gümnaasiumiharidus Ida-Virumaal pole ministeerium ja minister asjaga sisuliselt tegelnud.

On vassitud. Küsimustele vastust saades on kogukonnale öeldud, et kõik on korras. Ei ole korras. Lastevanemad on mures. Õpetajad on mures. Kogukond on mures. Missugune on Kohtla-Järvele loodava uue gümnaasiumi visioon? Missugused on õppesuunad? Kust leitakse head õpetajad? Missugune on kooli õpilaste leidmise tegevuskava? Kuidas tagada tugev ja kvaliteetne haridus?

Loodavas Kohtla-Järve riigigümnaasiumis peaks olema toetav akadeemiline õppekeskkond, mitmesugused valikkursused ja palju valikuvõimalusi.

Mina näen, et tegemata on oluline töö: koolijuht pole tegelnud oma tegevuste kommunikatsiooniga või pole tal neid lihtsalt olemas? Selgitustöö avalikkusele on tegemata. Pole kaasatud oma tegevustesse kohalikku kogukonda, kes tahab kaasa rääkida ja tahab, et nende ettepanekutega arvestataks kooli ülesehitamisel algusest peale. Tavaliselt on see hea märk ja seda hinnatakse, aga praegusel juhul eiratakse.

Olles ise haridusteemaga otseselt seotud nii õpetajana kui koolitajana, tean, kui oluline on selgelt määratleda kooli eesmärgid ja visioon − kui need on hägused, siis on ka alategevused sihipäratud. Tulevane juht peab nägema suurt pilti, miks midagi tehakse ja et iga alategevus toetaks suurt eesmärki.

Kooli väärtusi peavad kandma kõik kooli töötajad ja õpilased ning seda saab edasi anda üksnes suure visiooniga koolijuht. Näen, et loodavas Kohtla-Järve riigigümnaasiumis peaks olema toetav akadeemiline õppekeskkond, mitmesugused valikkursused (arvestades Ida-Virumaa eripära) ja palju valikuvõimalusi. Siinkohal on oluline koostöö ettevõtetega, ülikoolide ja kohalike omavalitsustega. 

Eesmärk on, et ülikoolid osalevad aktiivselt uue loodava kooli õppeprogrammi koostamisel ning osa spetsialiseerumise ainete läbimisel saavad riigigümnaasiumi õpilased needsamad ainepunktid ka ülikooli kaasa võtta. Peame rõhku panema insenertehnilistele erialadele. Tugev põhi selles valdkonnas tagab hakkamasaamise kiirelt muutuvas ühiskonnas. Koostöös ettevõtetega tuleb pakkuda praktikavõimalusi, mis annab parema võimaluse tööturule sisenemiseks. Loodav kool peab toetama iga õpilase omaalgatust ja isikupära.

Hariduses peame vaatama pikalt ette ning looma visiooni mitte ainult viieks aastaks, vaid miks mitte järgmiseks 25 aastaks. Olen kindel, et Eesti haridussüsteem peab liiikuma sinna, kus meil on ainult üks haridussüsteem. Juba praegu peame mõtlema laste peale, kelle emakeel ei ole eesti või vene keel, vaid inglise või mõni muu keel. See on suur väljakutse kogu Eesti haridussüsteemile.

Oluline, et juht peab olema liider, kelle poole vaadatakse, kes on teejuht ja -rajaja. Õigel juhil peab olema selge visioon ja kaasav juhtimisstiil.

Tagasi üles