Unustatud lepingud võiks koomast välja tuua

Foto: Matti Kämärä

Foto: Matti Kämärä

Ajal, mil sotsid uue esimehe Jevgeni Ossinovski eestvedamisel sisustavad suve alles kevadel sõlmitud võimuliidu leppe muutmise katsetega, tasub meenutada, et Eestis on olemas veel suure kuhja jagu kehtivaid koalitsioonilepinguid. Neil pole enamasti vanust veel kahte aastatki, kuid ometigi on nende olemasolu unustatud ja sisu ei mäleta ilmselt paljud nendestki, kes sinna oma allkirja panid.

Need nappi tähelepanu pälvivad lepped peaksid olema põhiliseks teejuhiks Eesti linnade ja valdade valitsemisel − jutt käib viimaste valimiste järel kohalikes omavalitsustes loodud võimuliitude koalitsioonilepingutest.

Paremal juhul on osa linnade ja valdade kodulehtedel koalitsioonlepingu tekst üleval. Tõsi, tähtsusele vaatamata enamasti mitte kuigi nähtaval kohal. Paljude omavalitsuste kodulehtedel pole aga koalitsioonilepingust vähimatki märki. Nagu ka valimiseelsetest programmidest ja lubadustest.

Nendes linnades ja valdades, kus võim on ühe erakonna või valimisliidu käes, peaks programm olema koalitsioonileppe asemel põhiline tegevusplaan. Aga näiteks ei Keskerakonna ainuvõimuga Narva, Kohtla-Järve ega Sillamäe kodulehel seda pole. Need dokumendid oleksid justkui linnasaladus, mille sisu keegi võimuga mitteseotu teada ei tohi.

Sootuks veider lugu on aga Ida-Viru maakonnakeskuse Jõhvi koalitsioonileppega, mille sõlmisid osa valimisliidu Jõhvi Heaks liikmetest ning Keskerakonna ja sotside fraktsioon. Lepingu teksti veebist ei leia. Põhjaranniku käsutusse jõudis see lepingu sõlmimise eel. Hiljuti selgus, et lepingust on olemas koguni mitu varianti.

See ilmnes täiesti juhuslikult. Jõhvi on aastaid plaaninud rajada parki terviserada. Projektid on tehtud ja kavatsus sai kirja ka koalitsioonileppesse. Kui tänavu kevadel tundis Põhjarannik huvi, millal ehituseks läheb, selgitas vallavalitsus, et vaja on poliitilist otsust. Väitsime, et see on juba olemas − tasub lugeda koalitsioonilepet. Selle peale teatas aga sotside fraktsiooni aseesimees Teet Enok, et toimetuse käsutuses oleva leppe tekst ei ole õige. Milline on siis õige, selle tuvastamise ja avalikustamisega tegeleb Jõhvi võimuliit siiamaani, sest lepingu tekst pole lubadusele vaatamata valla kodulehele siiani ilmunud.

Muidugi on kohalike võimude tegevust jälgivatel ajakirjanikel nii koalitsioonilepped kui valimislubadused arvuti kõvaketastel või sahtlipõhjades talletatud. Maakonnalehtede põhilisi kohustusi on jälgida kohaliku võimu tegemisi. Valimislubaduste meelde tuletamisega võimude torkimine on ajakirjanike igapäevane töö.

Koalitsioonileping on omalaadne tüvitekst nii volikogu liikmetele kui linna- või vallavalitsuse ametnikele. Selline valitsemise tegevusplaan peaks kohaliku omavalitsuse kodulehel olema kõige nähtavamal kohal. Sama tähtis on, et selle juurde tekiks pidevalt värsket infot selle kohta, kuidas sihiks seatud eesmärkide täitmine kulgeb. Seda tehakse aga vaid üksikutes kohtades.

Eri omavalitsustes on koalitsioonilepingud väga erisuguse kvaliteediga. On hulganisti tekste, mis koosnevad sisutühjast pateetilisest ilukõnest ja üldsõnalistest tegusõnadest, mis meenutavad suuresti Brežnevi-aegseid pleenumikõnesid. Ei leia sealt ka eriti tähtaegu ja numbreid, mis tegevuse mõõdetavaks teeksid.

See-eest on ohtralt mitte millekski kohustavaid väljendeid ja sõnu nagu näiteks "jätkame võimaluste otsmist", "pöörame tähelepanu", "vaatame üle", "tõhustame", "toetame", "laiendame", "edendame" ja nii edasi. Sellisest ümmargusest sõnastusest jääb mulje, et võimule saanud ise ka ei usu endasse ega julge seetõttu seada oma tegevusele konkreetseid sihte. Või siis polegi see pärast kohtade jagamist võimuladvikus nende meelest enam tähtis. Ainus suur eesmärk oleks justkui vaid võimul püsimine ning kohaliku elu ja avaliku raha üle mõjuvõimu omamine.

Sageli kipub olema nii, et mida lühemalt on koalitsioonilepe sõnastatud, seda konkreetsem ja sisukam ta on. Seda kinnitab näiteks Haapsalus sõlmitud Reformierakonna ja Keskerakonna lepe. Plaanid on kirja pandud lühikeste ja konkreetsete lausetega. Domineerivad aktiivsed tegusõnad nagu näiteks "teeme" ja "remondime". Kehv on vaid see, et puudub ülevaade, kuidas lepingu täitmine on edenenud.

Kuid otsides leiab ka selle kohta positiivseid näiteid. Näiteks Kuressaare sotside ja IRLi koalitsioonilepingus on iga kavatsuse järel konkreetsete linnavolikogu liikmete ja linnavalitsuse ametnike nimed, kes iga punkti täitmise eest vastutavad. Kuressaare on ka üks väheseid omavalitsusi, kus esimese valitsemise aasta möödumise järel on tehtud vahearuanne, kus punkti kaupa on kirja pandud, kui kaugel tööjärg on.

Selline praktika peaks olema niivõrd normaalne ja enesestmõistetav, et sellest ei peaks olema põhjust rääkidagi. Ometigi tuleb seda teha, sest seda tava ei järgita enamikus omavalitsustes.

Kui sotside algatusest revideerida riigi valitsemise koalitsioonilepet partnerite vähese entusiasmi tõttu asja ei saa, siis kohaliku tasandi koalitsioonilepete koomast väljatoomine ja vajaduse korral ka värskendamine võiks olla erakondade jaoks märksa vajalikum töö. Seda enam, et nelja aasta pikkuse valitsemisperioodi esimene poolaeg saab sel sügisel läbi.

Võimulolijate kokkulepitud eesmärkide ja plaanide avalikustamine ning nende täitmise ajakava pidev jälgimine viiks omavalitsuste poliitilise kultuuri järgmisele tasemele ning sunniks ka kohalikke poliitikuid pidevalt tippvormis olema. See ei eelda mingit lisaraha ega meetmete avanemist, vaid ainult tahet muuta valitsemine kohalikul tasandil sihipärasemaks ja läbipaistvamaks.