Haldusreform pole veel tehtud

Eilset riigikohtu lahendit haldusreformi seaduse põhiseaduslikkuse kohta oodati lootuse ja värinaga. Lootusega ootasid need ligi veerandsada omavalitsust, kes läksid riigikohtusse, et vaidlustada seaduse mõningaid punkte. Värin oli aga ehk nendel riigimeestel ja poliitikutel sees, kes selle seaduse algatasid ning vastu võtsid.

Riigikohus siiski mingit üllatavat otsust ei teinud, leides, et riigi juhtkonnal on õigus otsustada haldusterritoriaalse jaotuse muutmise küsimusi. Ehk teisisõnu leidis riigikohus, et omavalitsuste toimimise korralduse üle on riigil rohkem sõnaõigust kui kohalikel võimudel. Ja see on tegelikult väga oluline sõnum olukorras, kus omavalitsused on päris palju apelleerinud nende autonoomsusele ja õigusele kohaliku elu küsimusi iseseisvalt otsustada.

Ent see riigikohtu otsus on vaid üks verstapost haldusreformi korraldamise teel.  Põhimõtteliselt ei pruugi vaidlused riigiga veel ühel pool olla. Kuigi riigikohus leidis, et valitsusel on õigus otsustada sundliitmiste üle, saavad omavalitsused neid otsuseid jätkuvalt kohtus vaidlustada. Üheks vaidlustajaks võib saada näiteks Jõhvi, kelle puhul on räägitud, et kolm tema naabervalda sundliidetakse maakonnakeskusega, mida aga praegused Jõhvi võimud ei soovi.

Kui need kohtulahingud aga alles sügisel algavad ning teatavasti toimuvad siis ka kohalikud valimised, võib lõpuks välja tulla üks korralik puder. Sest mis saab näiteks sundliidetud valdadest siis, kui kohus leiab, et sundliitmine polnud õige? Sest selleks ajaks on ühendatud valdadele volikogu valitud. Aga suurem selgus peaks saabuma suveks, kui valitsus hakkab liitmisotsuseid tegema.