Ida-Viru kaotatud alad ja inimesed
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
23. detsember 2016, 11:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lohusuu ja Avinurme vald jätavad järgmisel aastal Ida-Virumaaga hüvasti ning saavad osaks kasvavast Jõgevamaast.
Ida-Virumaa kaotab ligemale 300 ruutkilomeetrit ehk peaaegu kümnendiku oma territooriumist ja paar tuhat elanikku. Tartu poole sõites saab Ida-Virumaa aasta pärast otsa juba 20 kilomeetrit varem kui praegu, õige pea pärast Rannapungerjat. Avinurme tünnilaata ja Lohusuu kalalaata ei saa siis enam nimetada Ida-Virumaa märgilisteks üritusteks.
Ühelt poolt on toimunu ajalooliste piiride taastamine. Lohusuu ja Avinurme sattusid eelmise sajandi 50. aastatel Ida-Virumaa eelkäija Kohtla-Järve rajooni koosseisu mõnes mõttes kunstlikult, olles varem olnud osa nii Tartumaast kui Tartu oblastist. Mustvee, Jõgeva ja Tartu on olnud sealsetele elanikele Jõhvist olulisemateks keskusteks ka neil aegadel, mil oldud Ida-Virumaa lipu ja vapi all. Nüüdne koondumine Mustvee ümber on igati loogiline. Lohusuu ja Mustvee luteri kogudus on aga näiteks kõik need aastad kuulunud ikka Tartumaa, mitte Virumaa praostkonda.
Kõigile neile tõsiasjadele vaatamata on siiski harjumatu, et piirkonnad, mis on kujunenud osaks Ida-Virumaast ja ka tasakaalustanud maakonna linnastunud ja tööstuslikku põhjaosa, seda vähem kui aasta pärast enam ei ole. Seda enam, et läänetiival on eraldumas ka Aseri vald.
Samas on selge seegi, et maakondade tähendus on viimaste aastate käigus kaotamas oma olulisust. Sellele protsessile lisab hoogu ka maavalitsuste eelseisev likvideerimine.