Suurusehullustus

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Selle, mida riigikogu liige Valeri Korb ning tema ministrist poeg Mihhail esmaspäeval riigikogus rääkisid, võib kokku võtta ühe lausega: Korbide unistus on taastada ENSV-aegne Kohtla-Järve rajoon, millesse erinevalt nõukaajast kuuluks aga veel ka Kohtla-Järve linn. Küllap tasuks kaaluda ka Kiviõli liitmist.

Riigihalduse ministri Mihhail Korbi jutt pani selles mõttes mõtlema, et see andis veel kord kinnitust, et minister, kuigi Kohtla-Järvelt pärit, ei tea ega tunne üldse kohalikke eripärasid. Väita, et Kohtla-Nõmme ja Tudulinna on peaaegu üks ja sama, sest mõlemad asuvad Ida-Virumaal, on sama hea kui öelda, et Peipsi järv ja Soome laht on üks veekogu, kuna nad on ju omavahel ühendatud.

Et minister eriti teemat ei valda, kinnitab seegi, et ta rääkis pidevalt seitsmest liidetavast vallast, kuigi jutt on kaheksast. Või polegi mingit vahet? Üks vald siia-sinna, nagunii on varsti kõik üks suur Alutaguse.

Selles see probleem aga ongi − väiksemates valdades on hoopis teine identiteeditunnetus kui suures linnas, kus Mihhail Korb on oma tööeluaastatel toimetanud. Pealegi on paljudele neist hirmutav kuulda võimalikust liitmisest Kohtla-Järvega, mida on viimased kakskümmend aastat korruptiivsel kombel juhitud.

Kas see, mida me näeme ja kuuleme praegu haldusreformi puhul, on kellegi suurusehullustus? Ega sellel polegi vahet. Lihtsalt valitsus näitab, kui palju ta tegelikult Ida-Virumaa elanike huve oma tegevuses arvestab, kui sülitab omavalitsuste (aga ka riikliku haldusreformikomisjoni) arvamusele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles