Valitsuse aususe proovikivi

Sel nädalal võttis ka üleriigiline meedia kajastada haldusreformi üht jaburamat plaani liita üheks omavalitsuseks kaheksa valda. Otsus, mis ei tugine ühegi eksperdi ega omavalitsuse soovile; otsus, mis eirab kõiki seniseid soovitusi ning mille seletuskiri jõuab kohati absurdsete järeldusteni, rääkides iseendale vastu.

Eesti Päevaleht kirjutas sel nädalal, et selle otsuse eesmärk on vaid Keskerakonna soov laiendada oma mõjuvõimu Ida-Virumaal. Loomulikult kardavad seda väikesed vallad, sest nagu sõnastas Kohtla-Järvet viimased rohkem kui 20 aastat juhtinud Valeri Korb, on lõppeesmärk ikkagi liita hiigelvallaga hiljem ka Jõhvi ja Kohtla-Järve. Ja perekond Korbide arvamus on valitsusele olulisem kui tuhandete siinsete elanike soov.

Ja mis oleks sellise liitmise perspektiiv? Kohtla-Järve linn võistleb viimastel aastatel koos Narva ja Tallinnaga Eesti korruptsioonipealinna tiitli eest − selle kinnituseks on konkreetsed kohtulahendid. Seal üles ehitatud süsteem on võimaldanud linna maksumaksjatelt sisuliselt varastada ja mingeid õigeid valimisi pole seal viimasel ajal toimunud, sest demokraatia enda kätega on seal igasugune valikuvõimalus hävitatud. On arusaadav, et keegi ei taha liituda sellise omavalitsusega.

Valitsus pole selle otsusega endale palju mänguruumi jätnud: ta kas kasutab jõhkrat jõudu ja liidab kaheksa valda vägisi või võtab kuulda mõistuse ja kohalike häält ning arvestab ekspertide arvamusega.

Vastasel juhul saab riik Ida-Virumaal usaldamatust juurde ka Ida-Virumaa peamiselt eestikeelsete elanikega asustatud piirkondadest. Venekeelsetes linnades on see usaldamatus niigi olnud kõrge. Pärast selliseid otsuseid võivad ministrid tulla ja rääkida kui tahes palju, et Ida-Virumaa on valitsusele oluline ja selle mured tähtsad. Keegi ei võta neid jutte tõsiselt, sest enamik ausaid inimesi on harjunud hindama kellegi käitumist tegude, mitte sõnade järgi.