Kasutu vana ja vajalik uus

Ida-Virumaal pole kinnisvara hindades aasta jooksul suurt midagi muutunud − need on endiselt madalad võrreldes paljude teiste Eesti paikadega. Muidugi, ka Ida-Virumaal on hinnad piirkonniti erinevad, kuid seal, kus kinnisvara hulk on kõige suurem, on ka hinnad madalad.

Eks siin on põhjusi mitmeid, ja kõige levinum neist, et elanikkonna vähenemise tingimustes ei saagi olla loogiline, et kinnisvara hind tõuseb. Tõepoolest, Kohtla-Järvel või isegi Jõhvis võib korteri leida võileivahinna eest. Iseasi, mis korter see on ja mis seisundis. Ja pole vähetähtis, millises olukorras on kogu maja üldse − kui palju on hüljatud elamispindu ja missuguses olukorras ühistu. Vähetähtis pole kinnisvaraturu kujunemisel ka üldine sotsiaalmajanduslik olukord − kas ümbruskonnas on tööd ja kui on, siis kui palju sellega teenib.

Kuid tuleb tähele panna, et Ida-Virumaa kinnisvaraturg on tegelikult kreenis nõukaaegse elamufondi poole. Ja kuigi räägitakse, et kortereid on siin üle, kuuleb viimastel aastatel aina rohkem, et samas on puudu tänapäevastest ja uutest elamispindadest. Sest mida ka ei räägitaks siinse üldise palgataseme kohta, on siin ikkagi arvestatav hulk inimesi, kes saab endale lubada uusi eluruume ja peaks olema neist huvitatud. Eks olemegi kuulnud eri arendajate kavatsustest rajada Jõhvi eramurajoon või Narva uusi kortermaju, riigi plaanist ehitada siia riigi toel üürikortermaju. Aga see ei lahenda küsimust nõukaaegsest elamufondist, mille järele on nõudlus olnud hääbuv juba viimased 20 aastat. Ilmselt tuleks neid lihtsalt vähehaaval lammutada.