:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI: Virumaa Vene alamate Putini-lembus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
See võib tunduda hämmastav, et läinud pühapäeval hääletasid Virumaal elavad Venemaa kodanikud naaberriigi presidendivalimistel nii suure ülekaaluga ametisoleva presidendi Vladimir Putini poolt. Talle anti Narvas avatud valimisjaoskonnas üle 95 protsendi häältest − selliseid toetusnumbreid täheldati nõukogudeaegsetel valimistel, kui sageli oligi valida ainult üks kandidaat.
Eks tegelikult on praegunegi olukord seletatav sellega, et peale Putini ühtegi tõsiseltvõetavat kandidaati polnudki. Vene presidendivalimiste eripära viimastel aegadel on olnud see, et vähegi tõsiseltvõetavatel kandidaatidel (sel korral Aleksei Navalnõil) ei lasta üldse osaleda.
Aga isegi Venemaal polnud Putini toetusprotsent nii kõrge kui siin. Eks sellele võib mitmesuguseid seletusi leida. Näiteks see, et Eestis elavatel Vene kodanikel tuleb suurem osa Venemaaga kokkupuute kogemustest teleri vahendusel, mida kannavad siia sealsed riigi kontrolli all olevad telekanalid, mida on juba harjutud ka propagandakanaliteks nimetama. Ja kui Venemaal käiaksegi, siis ikka suuremates linnades, kus probleemid nii teravalt silma ei pruugi paista. See tähendab, et inimestel puudub isiklik kokkupuude Venemaal valitsevate reaalsete raskustega, mis võiks inimesi panna võimu kriitilisemalt suhtuma. Seda kinnitab asjaolu, et peaaegu igal pool välisriikides oli Putini toetus Vene kodanike seas eriti kõrge.
Ent Virumaal oli valimistel osalenute protsent kõigest 34 ligidal, mis omakorda näitab, et suuremat osa siinseid Vene kodanikke presidendivalimised otseselt ei huvita või oldi valimistulemuses nii kindlad, et ei soovitud puhkepäeva valimistele raisata.