/nginx/o/2024/12/20/16555728t1h3ce1.jpg)
Kui Ida-Virumaa aastaid tagasi Venemaa korteriostjatele ahvatlevaks muutus, tõi see kindlasti mõningast leevendust siinsele kinnisvaraturule. Paljud Moskva ja Peterburi elanikud tahtsid siia kinnisvara soetada, sest see tundus neile odava soetusena, kuigi kaasnevad kommunaalkulud võisid olla oluliselt kõrgemad kui Venemaal.
Tegelikult hakkasid venemaalastest võlgnikud Ida-Viru korteriühistutele peavalu valmistama juba ammu enne sõda. Ja üks suuremaid takistusi nendelt võlgade kättesaamisel on olnud 1993. aastal sõlmitud ning 1995. aastal kehtima hakanud Eesti-Vene õigusabileping. Selle järgi tuli Venemaal elava võlglase vastu hagi esitada Venemaa kohtule, ent see käis enamikule meie ühistutest ilmselgelt üle jõu. Ja Eesti kohtud neid hagisid üldse menetlusse ei võtnud.
Pärast sõja puhkemist Ukrainas on meie kohtute praktika selles olnud erinev ja tänaseski lehes kirjutame sellest, kuidas ka ühe kohtu sees võivad kohtunikud asuda erinevale seisukohale venemaalastest kostjate kohtlemisel.
Ent iseenesest on kurioosne see, et juba kolm aastat kestnud sõja vältel kehtib see leping jätkuvalt. Riigikogu tühistas selle mullu märtsis küll ühepoolselt, kuid lepingu tingimuste kohaselt kaotab see kehtivuse alles tänavu märtsis. Ehk muutub siis ka lihtsamaks meie ühistute jaoks Venemaal elavatelt võlglastelt korterite võõrandamine ning nad ei pea kohtusse minnes kartma, et Eesti kohus neid ei kaitse, kaotades veel lisaks kõigele ka menetluseks kulunud raha.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)