JUHTKIRI ⟩ Narva kütmise umbsõlm

Enefit Poweri Balti elektrijaam. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

See, et osa narvalasi plaanib tulla tänavatele meelt avaldama ja järsult kallinenud kaugkütte pärast protestima, ei tohiks tulla üllatusena.

Pealinna poliitikutele või ametnikele võib tunduda 300eurone küttearve kuus pisikuluna. Kindlasti võib leida Eestis ka paiku, kus toasooja eest tuleb veelgi rohkem maksta. Võib ka teha etteheiteid, et mida need narvalased on maganud ega ole tegelnud kortermajade renoveerimise ja soojustamisega.

Aga see ei lahenda probleemi ega võta pingeid maha linnas, kus töötute osakaal on riigi suurim ja keskmine palk üks väiksemaid. Seda arvestades on 300eurose küttearve tasumine ka paljudele tööl käivatele peredele, kes teenivad alampalgalähedast kuutasu, muude hinna- ja maksutõusude kõrval üle võimete käiv. See tekitab sotsiaalseid pingeid, mida pole eriline kunst soovi korral ka poliitiliseks keerata.

Kõige kurioossem on, et selline järsk kaugkütte hinnatõus oli ammu ette teada, arvestades seda, millist kliimapoliitikat on erinevad erakonnad juba aastaid viljelnud, jättes selle sotsiaal-majanduslikud mõjud tähelepanuta. See on ka kivi Narva võimude kapsaaeda: omavahelise võimuvõitluse tuhinas pole nad suutnud mõjutada keskvõimu leidma eelnevate aastate jooksul lahendust küsimusele, kuidas kindlustada linnas taskukohase hinnaga kaugküte.

Praegu on laual plaan eraldada riigi poolt Eesti Energiale 100 miljonit eurot gaasil töötava soojuselektrijaama rajamiseks. Selle valmimiseks kulub vähemalt kolm aastat ning milliseks kujuneb seal toodetava kaugkütte hind, ei ole selge. Mida vahepeal teha, head plaani ei ole.

Eesti võimudel tasuks selles eriolukorras taotleda luba jätkata Balti elektrijaamas elektrienergia tootmisel tekkiva jääksoojuse suunamist Narva kaugküttesse. See on ju samuti osaliselt jäätmete taaskasutus ja võib-olla kõiki tegureid arvestades isegi rohelisem tegu kui mõne uue jaama rajamine.