Arhitektid ja inimgeograafid teavad hästi, kui kurb on valglinnastumise trend, kus inimesed on sunnitud asuma elama ilma identiteedita piirkondadesse kusagile põldudele. Õige pikka aega on Tallinna ja Tartu ning nende linnade lähivaldade elanikele nuhtlus ummikutes istumine. Veelgi rohkem ummikuid, üha vähem rohelisust ja üha pikemad lasteaiajärjekorrad ei ole see, mida inimesed ootavad. Paraku on just seda meie maa- ja ruumiloome senini liiga palju soodustanud.
Inimeste heaolu nimel tuleb nüüd linnades mitmetele protsessidele julgemalt pidurit tõmmata ning maapiirkondi sealse elu säilimise nimel otsustavamalt toetada. Ajal, mil mõnes piirkonnas tõmmatakse riiki kokku ja suletakse riigiasutusi, on aina olulisem, et olemas oleks regionaalpoliitikale mõtlev tugev riigiaparaadi osa, mis suudab protsesse mõjutada ja ka stopp öelda.
Just kohalike omavalitsuste ootused maa- ja ruumiametile võiksid olla kõrged, kuna paljudel linnadel ja valdadel ei ole võimalik palgata arhitekte, planeerijaid ega valdkonna juriste. Maa- ja ruumiamet peab saama meie 79 linnale ning vallale tugevaks partneriks.
Kui riik pakub terviklikumat ruumiloome kompetentsi, kvaliteetseid ruumiandmeid, nutikamaid teenuseid ja uusi tehnoloogiaid, siis aitab see enam arvestada inimeste tervise ja turvalisusega, samuti elurikkuse, keskkonnahoiu ja muinsuskaitsega. Ikka selle nimel, et luua terves Eestis meeldivat elukeskkonda.
Hea elukeskkonna planeerimine ning arendamine hõlmab väga laia spektrit alates ruumiloomest ja ühistranspordist kuni avalike teenuste kättesaadavuse ja haridusvõrguni. Edu ja töist hoogu MaRule!