MADIS KALLAS ⟩ MaRu seisab maapiirkondade ja väikelinnade parema elu eest

Madis Kallas, riigikogu liige, SDE Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Küllap on üksjagu inimesi, kellele termin "maa- ja ruumiamet" ega sellest tuletatud lühend MaRu just liiga palju ei ütle. Seega on põhjust pisut selgitada, mida jaanuaris alustanud amet endast kujutab, mis on selle riigiasutuse peamised ülesanded ning milliseid ootusi ja lootusi võiksid nii omavalitsused, aga ka maksumaksjad MaRule seada.

Esmalt võtaksin maha hirme ja kahtlusi, nagu oleks tegu uue ja suure bürokraatliku moodustisega, mis nõuab riigieelarvest lisaraha. MaRu moodustamine ei tähendanud uue ameti loomist, vaid seda, et varasema maa-ametiga liideti nelja ministeeriumi maa- ja ruumiplaneerimisega tegelnud spetsialistid. Ikka selleks, et valdkonnas oleks vähem killustatust ning rohkem ühtset jõudu ja tervikvaadet.

Ameti peamine ülesanne on pakkuda omavalitsustele ja riigiasutustele, samuti ettevõtetele ja inimestele tuge ning nõu planeerimise ja arendamise vallas. Jõudude ühendamine tagab selle, et maa-, ruumi-, ehitus- ja planeeringuandmed ning asjaomane kompetents oleksid kõik ühes kohas, et vajaliku info saamiseks ei peaks pöörduma eri asutustesse. MaRu koondab piltlikult öeldes kõik tükid ühte kohta kokku.

Ajal, mil mõnes piirkonnas tõmmatakse riiki kokku ja suletakse riigiasutusi, on aina olulisem, et olemas oleks regionaalpoliitikale mõtlev tugev riigiaparaadi osa, mis suudab protsesse mõjutada ja ka stopp öelda.

Kuna aitasin oma eelmisel tööpostil regionaalministrina MaRu sünnile kaasa, siis pean siin väga oluliseks regionaalpoliitilist mõõdet. MaRu keskne missioon on seista selle eest, et elukeskkond paraneks terves Eestis, et elu oleks elamisväärne ka maal. Selleks tuleb edaspidi planeerida terviklikumalt ja julgemalt ning teha vajaduse korral ka vastuvoolu otsuseid − lähtuda mitte sellest, kuhu inimesed on sunnitud üha rohkem koonduma, vaid sellest, kus inimesed ise tahaksid rohkem elada. Loodetavasti ei sea enam keegi kahtluse alla tõsiasja, et Eesti on oma arengult tasakaalust väljas, mida näitavad pea kõik andmed. Võtkem kas või muutused maakondade rahvastikus või siis elamuarenduse statistika.

Arhitektid ja inimgeograafid teavad hästi, kui kurb on valglinnastumise trend, kus inimesed on sunnitud asuma elama ilma identiteedita piirkondadesse kusagile põldudele. Õige pikka aega on Tallinna ja Tartu ning nende linnade lähivaldade elanikele nuhtlus ummikutes istumine. Veelgi rohkem ummikuid, üha vähem rohelisust ja üha pikemad lasteaiajärjekorrad ei ole see, mida inimesed ootavad. Paraku on just seda meie maa- ja ruumiloome senini liiga palju soodustanud.

Inimeste heaolu nimel tuleb nüüd linnades mitmetele protsessidele julgemalt pidurit tõmmata ning maapiirkondi sealse elu säilimise nimel otsustavamalt toetada. Ajal, mil mõnes piirkonnas tõmmatakse riiki kokku ja suletakse riigiasutusi, on aina olulisem, et olemas oleks regionaalpoliitikale mõtlev tugev riigiaparaadi osa, mis suudab protsesse mõjutada ja ka stopp öelda.

Just kohalike omavalitsuste ootused maa- ja ruumiametile võiksid olla kõrged, kuna paljudel linnadel ja valdadel ei ole võimalik palgata arhitekte, planeerijaid ega valdkonna juriste. Maa- ja ruumiamet peab saama meie 79 linnale ning vallale tugevaks partneriks.

Kui riik pakub terviklikumat ruumiloome kompetentsi, kvaliteetseid ruumiandmeid, nutikamaid teenuseid ja uusi tehnoloogiaid, siis aitab see enam arvestada inimeste tervise ja turvalisusega, samuti elurikkuse, keskkonnahoiu ja muinsuskaitsega. Ikka selle nimel, et luua terves Eestis meeldivat elukeskkonda.

Hea elukeskkonna planeerimine ning arendamine hõlmab väga laia spektrit alates ruumiloomest ja ühistranspordist kuni avalike teenuste kättesaadavuse ja haridusvõrguni. Edu ja töist hoogu MaRule!