Üleliigne kinnisvara

Ida-Virumaa linnades on kinnisvara hindu aastaid madalal hoidnud madal nõudlus, mis sai alguse mõningates linnades ja asulates tühjenevatest kortermajadest. Toona jõudis asi niikaugele, et mõned omavalitsused (Kiviõli, Püssi, Kohtla-Järve) asusid tühjaksjäänud elamuid lammutama, sest need reostasid linnapilti ja muutusid ohtlikuks.

Nüüd on vilets olukord kinnisvaraga jõudmas uude faasi, kus aina rohkem hakkab tühjaks jääma ühiskondlikke, munitsipaal- ja riigiasutuste hooneid.

Nii kummaline kui see ka ei tundu, on üheks peapõhjuseks kokkuhoid. Sest üht tänapäevast maja on oluliselt odavam ülal pidada kui mitut vana. Ja nii kulutataksegi suuri rahahunnikuid uute administratiivhoonete püstitamiseks.

Kui justiitsministeerium ehitas Jõhvi moodsa hoone, koondas ta sinna kohtud, prokuratuuri ja kriminaalhooldusteenistuse, mille tagajärjel vabanes Kohtla-Järvel ja Jõhvis mitu rohkem kui pool sajandit tagasi ehitatud hoonet. Osa neist õnnestus müüa, osa seisab tänini tühjalt.

Uue politsei- ja päästemaja valmimisega Jõhvis ning Narvas jääb samuti tühjaks mitmeid maju, mis on aga üsna spetsiifilised selleks, et neid saaks näiteks äri- või büroopindadena kasutusele võtta, ilma et sinna investeeritaks hulk raha.

Omaette küsimus on aina rohkem end peale suruv gümnaasiumireform - lapsi jääb aina vähemaks, kuid pind koolimajades, mida kütta ja hooldada, jääb endiseks.

Siit tekib küsimus, mida hakata peale nende vanade ja amortiseerunud, ehkki mõnikord ka mõningast arhitektuurilist väärtust omavate majadega, kui keegi neid osta ei taha. Ega muud midagi, kui maha lammutada. Ja nende puhul, mis müüa õnnestub, survestada uut omanikku neid üsna kiiresti korrastama. Vastasel juhul muutuvad need majad üsna kiirelt avalikku ruumi reostavaiks tondilossideks.