Häda kinnisvaraga

Osa maakonna suurematest omavalitsustest on juba pikalt hädas tühjade korteritega. Need koormavad eelarvet ning häirivad ka nende majade püsielanikke - linna kui tühja korteri omanikuga on keerulisem suhelda kui alalise naabrimehega.

Aastaid tagasi käis Kohtla-Järvelt, Kiviõlist ja Püssist üle kortermajade lammutamise laine. See korrastas linnapilti ning tundus peatavat kinnisvaraturu pikka langust.

Ent koos elanikkonna jätkuva vähenemisega tuleb jätkuvalt juurde ka tühje kortereid. Kui näiteks korteriomanik sureb, aga pärijaid pole või nad loobuvad sellest, läheb korter omavalitsusele. Omavalitsus aga peab tasuma ka kõik kommunaalkulud. Korteri müük on aga komplitseeritud, sest nõudlus on madal isegi naeruväärsetele hindadele vaatamata.

Viimastel aastatel on meie maakonnas hakanud üha sagedamini kortereid omandama Venemaa kodanikud. Aga suur osa neist pole huvitatud nende kordategemisest ega seal elamisest, vaid pigem viisast, mis lubab neil Schengeni ruumis ringi reisida.

Tõenäosus, et sajad maakonnas tühjalt seisvad munitsipaalkorterid endale omaniku saavad, on nullilähedane. Seetõttu ongi ilmselge, et uus lammutamiste laine on paratamatu, kuigi seda juriidiliste nüansside tõttu sageli kuigi lihtne teha pole. Samas ei ole maksumaksjal otstarbekas ülal pidada tarbetut kinnisvara. Ja pealegi ei kujuta tühjade korteritega majad sageli endast ka mingit arhitektuuriväärtust. Pigem vastupidi.