Peidetud lubadused

Mäletate seda aega, mil teie postkastidesse topiti hulganisti kohaliku elu tegelaste klantspiltidega reklaamlehti, millel nad lubasid kõiksuguseid asju kohaliku elu edendamiseks korda saata?

See oli kaks aastat tagasi, mil viimati toimusid kohalikud valimised. Osa neist, kel õnnestus võita valijate südamed, on nüüdseks juba kaks aastat osalenud kohaliku elu korraldamisel, jaotanud eelarvetulusid, püüdnud vähema või suurema eduga kasvatada omavalitsuse tulusid.

Praegu, mil järgmiste valimisteni on jäänud omakorda kaks aastat, oleks õige aeg teha vahekokkuvõte sellest, mida on lubatust õnnestunud ära teha ja mida mitte. Paraku ei ole silma hakanud, et Ida-Viru omavalitsused seda kuigi agaralt teeksid.

Enamgi veel, nende erakondade ja valimisliitude valimisprogrammid ning lubadused, millega võimule tuldi, oleksid justkui tina tuhka haihtunud. Enamiku siinsete linnade ja valdade interneti kodulehtedelt ei leia neist vähimatki jälge, nagu ka hiljem sõlmitud koalitsioonilepetest.

Tegu oleks justkui millegi piinlikuga, mida tuleks häbeneda kui perekonnasaladust. Või siis lihtsalt ei peeta pärast seda, kui volikogus on jäme ots haaratud ja sobivad inimesed linna- või vallavalitsustes ametisse saadud, antud lubadusi üldsegi enam oluliseks. Ei imestaks, kui nii mõnigi kandideerinu isegi ei mäleta enam, mida konkreetset ta kaks aastat tagasi oma valimisnimekirja lipu all lubas.

Põhjaranniku arvates oleks elementaarne, et valimislubadused on nähtaval kohal omavalitsuste kodulehtedel koos jooksvate selgitustega, kuidas nende täitmine edeneb.