Kaevandamist planeerida on üha peenem kunst

Kui väiketarbijad peavad avatud elektrituruga kohanema alles lähitulevikus, siis suurim kodumaine elektritootja Eesti Energia on avatud turu tõmbetuultega end harjutanud ja karastanud juba paar aastat.

Juba mullu teeniti suurem osa elektrimüügi tuludest vabal turul, kus hind võib aasta jooksul kõikuda mitu korda ja sellest tulenevalt tuleb vastavalt olukorrale olla valmis tootmismahtude paindlikuks säilitamiseks. See omakorda tähendab, et üha enam võib kõikuda ka põlevkivivajadus ja kaevandamismahtude planeerimine muutub üha peenemaks kunstiks.

Suuremad laovarud loovad vajaliku puhvri, et ära hoida kütusepuudus perioodidel, kus turuolukorrast tulenevalt on kasulik Narva jaamu hoida töös maksimaalsel võimalikul võimsusel. Samas tähendab liigsuurte põlevkivikoguste tagavaraks kuhjamine jällegi põhjendamatut raha "kinnikülmutamist".

Tuleb otsida kuldset keskteed olukorras, kus võrrandis on hulganisti tundmatuid muutujaid alates ilmast kuni saastekvoodi hinnajõnksudeni. Samas on väga tähtis, et sellisele heitlikkusele vaatamata säiliks kaevandustes ja karjäärides, kus on ametis mitu tuhat inimest, stabiilne töörütm. Eesti Energia Kaevanduste juhtkonna jaoks on sellistes tingimustes optimaalse töökorraldusega kümnesse tabamine tõsine väljakutse. Seda enam olukorras, kus nii Aidu karjäär kui ka Viru kaevandus on tegevust lõpetamas ning selle korvamiseks tuleb Estonias kaevandamismahud upitada enneolematutesse kõrgustesse.