Kust annab omavalitsustel säästa?

Kui neli aastat tagasi tabas riiki ränk majanduslangus, reageerisid omavalitsused sellele erinevalt, paljud viivitusega. Kes tõmbas koomale investeeringuid, kes majanduskulusid, kes kärpis palku.

Nüüd on Kohtla-Järvel jõutud niikaugele, et mõeldakse linnaasutuste töötajate, aga ka linnaametnike palkade taastamisele, lootes, et eelarve järgnevatel aastatel kerkima hakkab.

Ehk annab selleks lootust tendents, kus ka eraettevõtted on hakanud töötajate palku taas tasapisi üles kergitama. Ent ärevad ja segased teated euroalast ning sõnumid piirkonna majanduse jahtumisest sunnivad küsima: kas see pole mitte enneaegne optimism?

Meie omavalitsustes oli veel kümmekond aastat tagasi moodne rääkida struktuurimuudatustest, mida ka läbi viidi. Hea, kui sellel oli konkreetne praktiline eesmärk, kuid pahatihti olid põhjused poliitilised, saamaks legaalsel teel lahti poliitiliselt ebamugavaks muutunud isikutest.

Enam pole me ammu kuulnud sellistest struktuurimuudatustest. Eks üks põhjus ole see, et teisitimõtlemist on omavalitsustes oluliselt vähem, kuna võimulolijad on oskuslikult oma positsioone aina enam kindlustanud. Aga ehk oleks praegu õige aeg omavalitsustel vaadata taaskord üle oma ametnike töö efektiivsus. Sest kui tänapäeval üha interaktiivsemaks muutuv asjaajamine võimaldab tööjõudu kokku tõmmata firmadel, siis miks peaks omavalitsustes olukord teine olema.