Põlevkivi vajaduse hindamine üha keerukam
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
20. veebruar 2013, 22:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel neli aastat tagasi kinnitasid Eesti Energia juhid avalikkusele, et seoses töö lõpetamisega Aidu karjääris ja Viru kaevanduses inimesed töökohti ei kaota, sest samal ajal alustab tegevust Uus-Kiviõli kaevandus.
Reaalsus on kujunenud paraku teistsuguseks. Kui Aidu karjäär mullu suvel suleti, polnud uut tööd asemele pakkuda ligemale 150 inimesele. Sel kevadsuvel kaevandamist seiskavas Viru kaevanduses on teadmata ligemale 300 inimese tulevik.
Hea, et Eesti Energia on koondatavatele näinud ette rohkem hüvitisi, kui seadus nõuab, ning teeb tihedat koostööd töötukassaga inimeste ümberõppeks. Samal ajal on aga Uus-Kiviõli kaevanduse rajamine nihkunud aina kaugemasse ja ebamäärasemasse tulevikku.
Ühelt poolt on takistuseks kestev kohtuvaidlus Viru Keemia Grupiga, kes on samuti huvitatud Uus-Kiviõli põlevkivivarudest. Samal ajal on hägusemaks muutunud ettekujutus selles osas, kui palju põlevkivi Eesti Energia kolme kuni viie aasta pärast vajab.
Teada pole ka põlevkivielektri konkurentsivõime, saastekvootide hinnad ja sellest tulenev tootmismaht pärast teise Eesti ja Soome vahelise elektrikaabli valmimist 2014. aastal. Oma mõju nendelgi tagasilöökidel, mis on seotud Narvas uue õlitehase käivitamisega, millest tulenevalt on edasi nihkunud ka järgmiste tehase rajamise otsused. Kui õlitööstus ei hakka 2016. aastal varem plaanitud mahus tööle, pole põhjust kiirustada ka uue kaevanduse rajamisega.