Uuring kui tööriist

Kuigi äsja Ida-Virumaa omavalitsuste liidu tellimusel valminud uuring põlevkivi tööstuse sotsiaalamajanduslikest mõjudest ei üllata uute suurte avastustega, ei saa selleks kulutatud 36 000 eurot sugugi mahavisatud rahaks pidada.

Tõsiasi, et põlevkivi kannab Ida-Viru elus olulist rolli on küll ka ilma uuringuteta üldteada ja aastakümnete jooksul kinnitust leidnud fakt, kuid selle tööstusharu mõju detailsem analüüs ja tänastest teadmistest lähtuv ettevaade lähema 15 aasta peale on siiski vajalik.

Kui tegu on kvaliteetse tööga, siis on sellest õige kasutamise korral abi kohaliku elu planeerimisel. Samuti on tegu tõsiseltvõetava argumendiga, millele saab tugineda eri allikatest projektiraha taotlemisel. Teisisõnu: selle 36 000 euro eest valminud uuringu abil on võimalik püüda nii kümme kui sada korda suuremaid rahasummasid. Uuringutele ja analüüsidele viitamine on kõikvõimalikes vähegi kaalukates projektitaotlustes möödapääsmatu kohustus.

Aga nende formaalsete nõuete täitmise kõrval ei tohiks sisuline pool tagaplaanile jääda. Et keskendutaks neile ettevõtmistele, millel on tõepoolest võimalikult tugev positiivne mõju kogu maakonna elukeskkonnale ja inimestele. Kuigi mõnigi kord on mugavam kulutada energiat programmidele, mille põhikriteeriumiks on, et sealt saab lihtsamalt raha kätte, samas kui tegelik kasusaajate ring jääb napiks.

Omavalitsuste liit on saanud selle uuringu näol ühe hea tööriista, aga omavahel tuleb kokku leppida, mida sellega tegema hakata.