Suure diisliralli lõpp
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp on viimastel aastatel pidanud tulist võidujooksu selle nimel, kummale neist langeb esimesena au saada kodumaisest põlevkivist autokütuse tootjaks. Mõlemad nimetasid veel üsna hiljuti konkreetse sihina aastat 2016.
Nüüd on selge, et võidušampanjat ei saa lähiajal kumbki pritsida. Mõlemad on selle ralli katkestanud. Eelkõige matemaatilistel põhjustel, sest rafineerimistehase rajamine on osutunud oodatust kallimaks ja samal ajal on riskid, mis võivad loodetud tulu kahandada, kasvanud. Eesti Energiat kummitavad pealegi uue õlitehase käivitamishädad, mis tähendab, et tegelikult polekski varem plaanitud tähtajal millestki diislikütust toota.
Eesti Energia juht Sandor Liive isegi tunnistab nüüd, et diisli tootmise plaaniga sai mindud liiga uljaks.
Samal ajal ei ole aga põhjust toimunu üle parastada või ammugi heameelt tunda. Kui suurelt ei mõtle ja maksimaalseid sihte ei sea, siis võivad ka väiksemad plaanid ainult unistuseks jääda.
Loodetavasti ei lenda tehtud mahukad eeltööd ja kulutatud raha täielikult vastu taevast, vaid jäävad ootama sobivamat aega ja selgemaid pikaajalisi mängureegleid. See puudutab nii siseriiklikke keskkonnatasusid kui ka Euroopa Liidu kliimapoliitikat ja mitmesuguseid muid regulatsioone. Nafta hinna kõikumisega seotud risk jääb nagunii püsima.
Õlitootmist tahavad mõlemad firmad kasvatada siiski kordades. Selle kasumimarginaal on ilmselt mõnevõrra väiksem diisliprojektis figureerinud numbritest. Ent see pole sugugi kehv ja ebaõnnestumise tõenäosus on väiksem.