Keda huvitavad Kurtna järved?

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui Põhjarannik tänavu kevadel haruldase Kurtna järvestiku veetaseme alanemisest kirjutas, oli muretsemiseks põhjust küllaga - mitmes järves täheldasid teadlased olulisel määral vee alanemist. Kevadel see tase natuke taastus, ent  mitte sellisel määral, et tõdeda: oht on möödas.

Teadlaste läbiviidav järvistu-uuringu projekt sai läbi, keskkonnauuringute keskus seire jätkamiseks enam raha ei andnud, teadlased väidavad, et ametkonnad pole ka nende kirjadele reageerinud.

Praegu jätkatakse seiret nii-öelda missioonitundest ja kuigi keskkonnaamet kinnitab, et probleemi pole kalevi alla peidetud, jääb mulje, et vastutavaid ametkondi see väga ei morjenda. Kaitsekorralduskava võib ju koostamisel olla, ent on teada, et mida varem mingi probleemiga tegelema hakata, seda paremad tõotavad olla tulemused.

Sel ajal kui keskkonnaametnikud pabereid ühest kabinetist teise tassivad ning kirju vahetavad, teevad teadlased konkreetset tööd oma heast tahtest.

Kus on nüüd näiteks roheliste erakond, kes ju ennast Eestis looduse eestkõnelejaks on püüdnud sättida? Kas on midagi öelda keskkonnaministril, kes on kriitiliselt suhtunud põlevkivi kaevandamise suurendamisse ning ka fosforiidimaardlate uuringutesse?

Kas ja millal võetakse üle kontrollida Ahtme uue veepuhastusjaama käivitamisega Ahtme ja Jõhvi suurenenud veetarbimise mõjuhinnang, mis eitas riske Kurtna järvistule?

Need on küsimused, millele ootaks kiiret vastust ja ka tegutsemist, sest liigne viivitamine võib kalliks maksma minna.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles