JUHTKIRI ⟩ Kas õigeusu kiriku eemaldumine Moskvast on ka sisuline?

Jõhvi õigeusu kirik. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Eesti taasiseseisvumispäeval võttis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) nõukogu vastu uue põhikirja, mis on ilmselgelt põhjustatud riigi survest katkestada sidemed Venemaa emakirikuga.

Nõukogu kiitis heaks kiriku põhikirja uue versiooni, mis kinnitab kiriku administratiivset, majanduslikku, hariduslikku sõltumatust, samuti sõltumatust tsiviilküsimustes.

Lisaks muudeti kiriku nime − nüüd on selleks Eesti Õigeusu Kirik ehk nimest on kadunud viited Venemaale ja Moskva patriarhaadile.

See samm on väidetavalt esimene, et tulla vastu valitsuse nõudmisele lõpetada kiriku sidemed Moskva patriarhaadiga, kes on nimetanud Ukrainas Venemaa vallandatud agressiooni ja ukrainlaste tapmist pühaks sõjaks.

ERR kirjutas, et siseministeeriumi ja MPEÕKi esindajad leppisid juuli lõpus kokku edasised sammud, et vähendada ja kaotada Moskva patriarhaadi mõju MPEÕKile. MPEÕK esitles siis oma visiooni Moskva patriarhaadist lahtisidumise protsessist kahes etapis. Esiteks oli kavas muuta senist põhikirja ja teises etapis alustatakse konsultatsioone Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga, et leida võimalusi, kuidas tulevikus koondada kõik Eesti õigeusklikud ühtse kiriku alla.

MPEÕK on rääkinud, et kiriku Moskvast lahtisidumine on keeruline ning pole kiirelt teostatav. Ent siin on oluline kiriku enda tahe ja arusaam, et Eestis ei saa tegutseda ükski agressiooni toetava organisatsiooni esindus, mida aga MPEÕK praegu kahtlemata on. Ja usutavasti pole õigeusu kiriku sammud sellel teel mitte pelgalt formaalsed, vaid ka sisulised.

Ida-Virumaal on omaette küsimus veel Pühtitsa kloostriga, mis ju on Vene patriarhi Kirilli otsealluvuses ja väidetavalt peab sellest sidemest vabanemiseks saama patriarhi enda nõusoleku.