JUHTKIRI Kui riigi tegevus ei lähe päriseluga kokku

Copy
Kiviõli 1. keskkool.
Kiviõli 1. keskkool. Foto: fundehitus.ee

Olukord, kus riigi ehk maksumaksja rahaga veetakse paljudele maaelanikele oluline kiire internetiühendus kusagile aiamaadele, kus seda kellelgi vaja pole, on absurdilähedane, kuid väga ilmekas, näitamaks, kui oluline on pealinna riigiametnikel kuulata ka kohalikke inimesi, enne kui asutakse uhketest pealinna riigikontoritest provintsielu edendama.

Muidugi, alati võib öelda, et toetuste jagamisel on reeglid, millest tuleb lähtuda. Aga kes on need reeglid kehtestanud ja kui palju küsitakse enne nende vastuvõtmist nõu inimestelt, kes piirkondade eluoluga päevast päeva kokku puutuvad?

Tänavu suvel kerkis suur poleemika uute koolimajade Kohtla-Järvele ehitamise ümber. Linnavolikogu läks vastasseisu haridus- ja teadusministeeriumiga, kui ei nõustunud ministeeriumi pakutud lahendusega uue koolimaja asukoha asjus. Ministeeriumi esimene reaktsioon oli ikka jõupositsioonilt: meie teame, kuidas on kõige parem, ja kui te ei nõustu, jääte rahast ja kahest koolimajast ilma! Küllap oli siingi loogika: ministeerium teab kõige paremini, kuidas on õige kohalikku elu korraldada. Õnneks jätkus pooltel siiski nii palju läbirääkimisvõimet, et viimasel hetkel suudeti kompromiss saavutada. Aga mõnedes kohalikes inimestes võis see süvendada muljet, et kusagil on mingi riik, kes kohalikest asjadest teadmata tuleb meie elu korraldama.

Haridusteemaline vastasseis on mõnda aega olnud ka Lüganusel, kus vald andis mullu kolm kooli suurte lootustega ministeeriumile üle. Lootustega, et riigil on rohkem võimekust kohalikku haridusvõrku arendada. Tagajärjeks oli pettumus: riik teatas, et paneb kinni gümnaasiumiõppe, lammutab vene kooli ja kolib Kiviõli kahe kooli lapsed ühte majja. Ja hea, kui investeeringuid tehakse Lüganuse kooli küttesüsteemi ning Kiviõli 1. keskkooli seinapistikute jaoks.

Need on vaid mõned näited sellest, kuidas riigi ja omavalitsuse arusaamad kohaliku elu arendamisest lahku lähevad. Selleks, et riigi tegevus päriselu vajadustega kohapeal rohkem kokku läheks, peaksid Tallinna ametnikud siia mitte lihtsalt visiite tegema, vaid ka kuulama ja arvestama, mida kohapeal asjadest arvatakse. Tegelik elu ei käi alati Exceli tabelite järgi.

Tagasi üles