EDUARD ODINETS ⟩ Linnajuhtide palgad: kas jääda populismi küüsi või riskida olla ebapopulaarne

Eduard Odinets, Kohtla-Järve linnavolikogu esimees (SDE) Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kohtla-Järve linnavolikogu hakkab neljapäeval otsustama linna tippjuhtide − linnapea ja linnavalitsuse liikmete palgatõusu küsimust. Otsus on mõistagi ebapopulaarne ja tekitab paljudes negatiivset reaktsiooni, opositsiooni hambus ideaalne kont, mida mõnuga pureda, laskudes totaalsesse populismi.

Riigikontrolör Janar Holm on hiljuti öelnud: "Avalikus sektoris ei tohi tekitada olukorda, kus inimesed ei julge enam otsuseid langetada. Palju hullemad on need otsustajad, kes üldse ei julge otsustada ehk ei tee ka vigu. On oluline, et ei tekiks otsustamise kartust. Ja kui midagi ei lähe nii, nagu planeeritud, siis tuleks ausalt ja avatult rääkida, miks nii läks ning mida saaks teisiti."

Ma tahaks uskuda, et Kohtla-Järve linnavolinikud julgevad otsustada. Julgevad teha ka ebapopulaarseid otsuseid, ka linnajuhtide palga osas. See on teema, mida kuuleb kõigis Ida-Virumaa omavalitsustes, kuid mulle tundub, et kõik ootavad, milline linn või vald on see julge, kes hakkab omavalitsusjuhtide tasustamise teemal otse ja ausalt kõnelema. Siin teebki Kohtla-Järve algust.

Kohtla-Järve linnavalitsuse liikmete tasud on püsinud muutumata alates 2019. aasta jaanuarist ehk üle viie ja poole aasta. Sama perioodi jooksul on tarbijahinnaindeks tõusnud üle 40%. Miinimumpalk on tõusnud 50%. Keskmine palk üle Eesti on tõusnud 40%. Keskmine sissetulek Kohtla-Järvel on kasvanud 20%. Kavandatav linnajuhtide tasu suuruse kasv on umbes 15% ja jääb oluliselt madalamaks, võrreldes inflatsiooni ja palkade kasvuga Eestis. See jääb väiksemaks ka võrreldes sissetulekute kasvuga Kohtla-Järve linnas.

Linnajuhtide töötasu tõstmine ei ole mingi märkimisväärne kulu linna eelarvele.

Uute töötasude kehtestamisega suureneb linnavalitsuse palgafondi kulu ligi 41 000 euro võrra aastas, mis on 0,07% linna aastasest eelarvest. Olgem ausad, see ei ole mingi märkimisväärne kulu linna eelarvele. Arvesse tuleb võtta ka seda, et Kohtla-Järve on viimastel aastatel oluliselt vähendanud tippjuhtide arvu ja nende tasustamiseks minevat kulu. Abilinnapeade arv on vähenenud, volikogu aseesimeste arv on vähenenud, volikogu esimehe tasu on vähendatud 35% ehk ligi kolm korda. Remargi korras: praegune esimees ei saa oma töö eest üldse tasu, sest on samal ajal riigikogu liige.

Kohtla-Järve linnavalitsuse liikmete tasud on väiksemad mitme kohaliku omavalitsuse juhtide palkadest, näiteks Otepää, Rakvere, Viljandi, rääkimata Tallinna nn kuldse ringi valdadest, kuid jäävad alla ka Kohtla-Järve lähimatele naabritele − Jõhvi ja Alutaguse vallale. Arvestades Kohtla-Järve linna suurust, mööda maakonna laiali olevat viit linnaosa, elanike arvu ja väljakutsete keerukust, ei ole linnapea ja linnavalitsuse liikmete tasud konkurentsivõimelised ega vasta töö intensiivsusele ja linnajuhtide panusele.

Arvestada tuleb ka sellega, et Kohtla-Järve juhtimisstruktuuri kohaselt on kõik abilinnapead samal ajal teenistuste juhid, kes lisaks poliitilisele juhtimisele teevad ka tavalist ametnikutööd. Ning Kohtla-Järve linnajuhtidel pole nõunikke ega assistente.

Oponendid toovad näiteks Narva linna, kus linnapea palk on praegu madalam Kohtla-Järve linnajuhi omast. Et Narva on justnagu palju suurem, palju keerulisem, rohkemate väljakutsetega, kuid linnapea saab oma palgaga suurepäraselt hakkama ja pole midagi hullu. On küll. Olen seisukohal, et Narva juhtide palk on ebanormaalselt madal, ei ole motiveeriv ega konkurentsivõimeline. Ilmselt jääb alla nii mitmegi linnaasutuse juhtide tasudele. Loodan, et lähiajal jätkub ka Narval julgust olukorda parandada. Kuigi alustada võiks head kolleegid juhtimisstruktuuri optimeerimise ja ametnike arvu mõningase vähendamisega. See vabastaks mõningast ressurssi ka palkade tõstmiseks.

Linna kõrgema juhtkonna konkurentsivõimetud töötasud mõjutavad ka linnavalitsuse teenistujate töötasu suurust. Keerulisema profiili, sisu ja vastutusega ametikohad jäävad linnavalitsuses järjest täitmata ning enamikul juhtudel on põhjuseks madal töötasu. Konkursid luhtuvad pärast seda, kui kandidaadid saavad teada töötasu. Nüüd avaldame me Kohtla-Järvel tasu suuruse kohe, et inimesed ilmaasjata ei kandideeriks. Kogu palgaastmestiku muutmine ja spetsialistide töötasu tõstmine ei ole aga teostatav juhtide tasu tõstmata. Ja ma ei usu, et siirad on need palgatõusu vastased, kes ütlevad, et hea spetsialisti palk võibki olla linnapea palga suurune. See ei ole päris nii.

Populismi küüsi langenud Kohtla-Järve opositsionäärid võiks peeglisse vaadata. Kui palju on nende palk tõusnud viie ja poole aastaga, nii absoluutnumbrites kui protsentides, arvestades nende töö keerukust ja vastutust. Kohtla-Järvel õigluse eest võitlevatele saadikutele tuletaksin meelde, et nende endi tasu linnavolikogus on tõusnud selle aja jooksul 50% ja tunnitasu on võrreldav hea advokaadi omaga. Lisaks võiks oponendid kokku arvutada, kui palju maksab aastas linnaeelarvele nende fraktsiooni ülalpidamine. Kusjuures täpselt seesama summa, mida nad nõuavad linnaeelarvest, et hakata ühes konkreetses elumajas korteriühistu asemel eraomandit remontima.

Ja õiendaks üht asja veel: ei linnapea ega linnavalitsuse liikmed ole endale palgatõusu küsinud ega sel teemal aruteludes osalenud. Kõik teistsugused vihjed on alusetud.