:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2024/08/23/16308142t1hacaa.jpg)
Ida-Virumaal oma poliitilist karjääri alustanud Martin Repinskist sai väga kiiresti üle Eesti tuntud inimene, kui ta kitsekasvataja staatusest maaeluministriks tõusis. Kohe kerkinud skandaalide tõttu jäi tema karjäär siiski mõne nädala pikkuseks, kuid Ida-Viru inimesed mäletavad siiski aega, mil Repinski oli 9 kuud vallavanem.
Sellest sai tänavu viis aastat, kui toonane Jõhvi vallavanem survestas viit ametnikku ja allasutuse töötajat ametist lahkuma, makstes kolmele neist poole aasta hüvitise. Ka see juhtum jõudis lõpuks kriminaalasja, milles endist riigikogu liiget ja Jõhvi eksvallavanemat süüdistati kelmuses ja usalduse kuritarvitamises. Just viimane oli seotud Jõhvi episoodidega, sest prokuratuur leidis, et Repinski rikkus seadust, makstes omal soovil lahkujaile suurt hüvitist, tekitades vallale kahju. Ometi mõisteti Repinski kogu süüdistuse ulatuses sel nädalal õigeks.
"Varaliste huvide järgimata jätmise kohustuse rikkumisena saab käsitada üksnes sellist tegevust, mis tekitab kannatanule põhjendamatut kahju. Iga juhtimisviga või eksimus avaliku teenistuse seaduse või muu õigusakti vastu ei ole usalduse kuritarvitamise kuritegu." Selline kohtu seisukoht on oluline. Kui see jääb kehtima, võivad avalikus teenistuses olevad juhid mõningatel puhkudel seadusest üle astuda, ilma et neid saaks vastutusele võtta.