JUHTKIRI ⟩ Mis õigused peaks vangil olema?

Käerauad. Illustratiivne foto. Foto: Peeter Lilleväli

Selline küsimus tekib ilmselt osal inimestel, kui nad loevad uudiseid sellest, kuidas näiteks kohus on teinud mõne kinnipeetava õiguste kaitseks otsuse või kui õiguskantsler pärast järjekordset kontrolli teeb oma ettepanekud vangide olukorra parandamiseks.

Kindlasti on paljudel inimestel arusaam, et mida halvem vangi sattunud inimestel seal on, seda parem. Sest vanglasse satutakse üldjuhul väga ränkade seaduserikkumiste eest ja tavaloogika ütleb, et kui inimesel on seal võimalikult halb olla, siis edaspidi teeb ta kõik, et vanglasse sattumist vältida. Kuid see on vaid osa tõest. Pole ka saladus, et vanglates on üksjagu inimesi, kes ei viibi seal esimest korda, ning statistika ütleb, et retsidiivsuse protsent on kõige suurem just nende kurjategijate seas, kes on vanglakaristust kandnud.

Aastate jooksul on tingimused meie vanglates leevenenud, näiteks on nüüd lubatud vangidel kasutada arvutit ja internetti, suurenenud on tugevdatud valvega osakonnast vangide ületoomine tavavanglasse, leevendatud kartserikaristuste rakendamist jne. Ja muidugi on vähenenud üldse vanglakaristuste määramine, mida on asendatud alternatiivkaristustega. Küllap on sellisel karistuspoliitikal oma määrav roll selles, et viimase 10 aastaga on vangide hulk meie vanglates vähenenud umbes kolmandiku võrra.

Tänases Põhjarannikus kirjutame õiguskantsleri visiidist Viru vanglasse ja juhtumitest, kuidas on seal haigeid vange koheldud. Väiksemaid puudusi avastas kantsler seal veelgi. Vangide õiguste tagamine on aga vajalik kogu ühiskonnale, sest eesmärk on ju, et vanglast vabanenu oleks suuteline ühiskonna reeglitega kohanema. Selleks tuleb teda nende reeglite järgi kohelda ka siis, kui ta vangis on.