/nginx/o/2024/08/07/16274031t1hdbce.jpg)
Möödunud aastal petsid kelmid Eesti inimestelt välja üle 8,3 miljoni euro. Enim tehti seda investeerimispettustega ja petukõnedega. Seniste andmete põhjal langes petuskeemide ohvriks vähemalt 1143 inimest. Need summad on ehmatavalt suured, kajastades pealegi vaid neid juhtumeid, mis politseini jõuavad.
Enamasti pole inimestel lootust kord juba kurjategijatele loovutatud raha tagasi saada, sest tegemist on rahvusvaheliste kuritegelike võrgustikega, mille korraldajad asuvad Eestist väljaspool.
Tänases lehes kirjeldame juhtumit, kus politsei sai Narvas kätte kelmide võrgustiku kohapealse rahakulleri. Neid on tabatud veelgi, kuid see pole pettuste jätkumisele pärssivalt mõjunud. Uued käsutäitjad palgatakse asemele ning kõik läheb vanaviisi.
Inimesi püütakse erinevate lugudega petta, kohati suisa absurdsete põhjendustega panna neid avaldama oma pangakoode ning viima sularaha pakkide kaupa kellegi kätte või pakiautomaati.
Muidugi, paljudele on selline lihtsameelsus arusaamatu, kuid tuleb ka mõista, et meie inimesed on üldjoontes seaduskuulekad ning kui helistaja tutvustab ennast politsei- või pangatöötajana, kes annavad tegevusjuhiseid, jättes mulje, et nad on abistaja rollis, võib ka muidu umbusklik inimene õnge minna. Seda enam, et paljudele on tänapäeva digimaailm keeruline ja lõpuni raskesti mõistetav.
Lisaks inimeste rahalisele kahjule õõnestab kelmide selline tegevus riigi usaldusväärsust kodanike silmis. Kui inimene kardab petta saada, võib ta umbusklikuks muutuda ka pärisametnikega suhtlemisel. Kodanike usaldus on aga riigi jaoks väga oluline kapital, sest kui kodanikud riiki ei usalda, siis kelle jaoks see üldse eksisteerib? Seetõttu on väga tähtis, et ka riik võtaks neid juhtumeid tõsiselt ja leiaks senisest tõhusamaid meetmeid inimeste teadlikkuse tõstmiseks ja petuvõrgustike lõhkumiseks.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)