/nginx/o/2023/12/22/15797380t1h6c48.jpg)
Valitsusliidu lauale tõusnud idee loobuda kavandatud ettevõtete kasumi maksustamisest ja panna ettevõtteid maksma täiendavat kaht protsenti kogu palgafondilt mõjuks halvasti ettevõtlusele, suurendaks tööpuudust ning teeks rõõmu eelkõige neile, kes on ka seni erinevate maksude optimeerimisega ühiskonda panustamisest kõrvale suutnud hoida.
Eriti tugev halb mõju oleks sellisel poliitilisel otsusel Ida-Virumaa jaoks, kus suuremal osal päriselt tegutsevatest ettevõtetest on suur tööjõukulude osakaal. Nii on see näiteks traditsiooniliselt tööstuses, aga ka turismimajanduses, mis on Ida-Virumaal visalt karidega võideldes suutnud olla tõusujoonel.
Paljud ettevõtted tegutsevad viimastel majanduslanguse aastatel ellujäämise piiril. Küsimus pole selles, kas ja kui suurt kasumit õnnestub teenida, vaid kas tulud ja kulud õnnestub nõnda nulli saada, et ei tekiks võlgu maksuameti, töötajate ega tarnijate ees.
Uuest aastast tuleb paratamatult vastamisi seista nii järjekordse käibemaksu- kui ka tulumaksutõusuga. Kui sellele lisandub veel täiendav palgafondi maks, siis on üsnagi hästi ennustatav, et osa ettevõtete jaoks tuleb piir ette ja nad lõpetavad tegevuse. Kasvab ilmselt ka nende ettevõtete arv, kes elus püsimiseks maksupettustele hakkavad mõtlema. Selle tulemusel võib ka riik loodetud lisatuluta jääda, ainult sotsiaaltoetuste vajajate ring kasvab.
Ida-Virumaa toetusrühm riigikogus eesotsas Maris Lauriga peaks veenma otsustajaid, et palgafondi lisamaksustamine on ummiktee, mis ei pruugi tuua lisatulu, küll aga kahjustab veelgi majandust.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)