:format(webp)/nginx/o/2024/08/14/16290214t1h91f0.jpg)
Nüüd, mil riigikogu on vastu võtnud rahva seas Robin Hoodi kavana tuntuks saanud eelnõu, võib julgelt öelda, et kohalike omavalitsuste rahastamine muutub õiglasemaks. Suureneb kuldsetest ringidest väljaspool asuvate omavalitsuste võimekus arendada kohalikku elu. Piirkondlik ebavõrdsus väheneb ka Ida-Virumaal − muudatuse sisseviimine tähendab Ida-Virumaa jaoks lähiaastatel 14 miljoni euro lisandumist.
Ametlikumalt öeldes on tegemist tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. Seni tuleb enamik tulumaksust palkadelt, aga tulevikus hakkavad pensionid suuremat rolli mängima omavalitsuste tulumaksu laekumises.
Väga suur osa tööealistest inimestest on kõikjal üle Eesti koondunud suurematesse linnadesse või nende ümbrusesse. Paraku tähendab see, et inimestega koos liigub maapiirkondadest, aga samuti näiteks Narva-suurusest linnast ära ka raha.
Maakonniti on väga suured käärid ka inimeste sissetulekutes: keskmine palk 2024. aasta I kvartalis oli Ida-Virumaal 1487 eurot, samal ajal kui Harjumaal oli see kolmandiku võrra suurem ehk 2139 eurot. Kuna kohaliku omavalitsuse eelarve on otseselt seotud elanike sissetulekutega, on väljaspool Tallinna, Tartut ja neid ümbritsevaid omavalitsusi vähenenud võimekus korraldada kohalikku elu.
Piirkondlike lõhede süvenemine nõrgestab aga riigi julgeolekut, kohalike omavalitsuste kehvem hakkamasaamine vähendab nende võimekust pakkuda häid avalikke teenuseid ja kujundada atraktiivset elukeskkonda ning seega halveneb inimeste heaolu. Mida rohkem ülejäänud Eesti näiteks Harjumaast maha jääb, seda rohkem inimesi kolib just Tallinna ja selle ümbrusse. Olukorras, kus nii riigi pikaajalised strateegiad kui ka olemasolev koalitsioonilepe on seadnud eesmärgiks piirkondliku ebavõrdsuse vähendamise, on oluline, et lõpuks ometi astume sõnadest kaugemale, viies ellu reaalseid samme.
Vastuvõetud seadusega muudetakse kohalike omavalitsuste üksustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Aastatel 2025-2027 suurendatakse järk-järgult füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu praeguselt 2,5%-lt 10,23%-ni, vähendades samal ajal järk-järgult muudelt tuludelt saadavat tulumaksu osa 11,89%-lt 10,23%-le. Kahe laekumise võrdsustumise tulemusel suurenevad nende kohalike omavalitsuste tulud, kus eakate osakaal on kõrge, olles seega finantsiliselt võrdsemas seisus omavalitsustega, kus on kõrgem tööealiste osakaal ja palgatase.
/nginx/o/2024/08/14/16290207t1h6e4e.jpg)
Tulumaksumäärade ühtlustamine tähendab vananeva rahvastikuga omavalitsustele rohkem raha, mis omakorda tähendab elu võimalikkust kohalikus kogukonnas: kultuurimaju ja raamatukogusid, mängu- ja sportimisväljakuid, kergliiklusteid, heal tasemel koole ja lasteaedu ning muid olulisi teenuseid. Kui me seda tulumaksu muudatust ei tee, oleks juba lähiaastatel kahaneva elanike arvuga omavalitsustel raskusi hoida lahti kodulähedasi lasteaedu, koole, raamatukogusid jm.
Paremate tingimuste loomine ning sellega piirkondade tugevdamine on regionaal- ja põllumajandusministeeriumi üks prioriteete ka tulevikus. Teeme kõik selleks, et KOVide võimekust kasvatada nii finantsautonoomia suurendamise kui ka erinevate teiste rahaliste meetmete abil. Hetkel on oluline, et lisaks kohalike omavalitsuste rahastamise muutmisele suutsime ära hoida kohaliku omavalitsuse tulubaasi kärped. Samuti teeme kõik selleks, et ettevõtlusmeetmetest liiguks maapiirkondadesse vähemalt 60% kogu mahust.
Riik peab tegelema sellega, et ka ääremaad ja väiksemad piirkonnad oleks noortele, peredele ja tööealistele inimestele atraktiivsed elamiseks. Tulumaksuseaduse muutmine on üks põhimõtteline samm selles suunas.
:format(webp)/nginx/o/2022/08/11/14752011t1h9b00.jpg)