/nginx/o/2023/12/01/15755730t1h344f.jpg)
Kaks ja pool aastat väldanud sõda Ukrainas on tõmmanud uusi punaseid jooni ka Eesti ühiskonnas. Punasümbolid, mis varem enamikku eestimaalasi ärritasid, ei olnud enne seda keelatud ja Venemaa viimaste aastakümnete sõjakultusest mõjutatud inimesed lehvitasid neid innukalt. Nüüd on nende eksponeerimine karistatav, nagu ka näiteks sõja õigustamine ja Venemaa tegevusele takkakiitmine.
Aga me ei saa kaugeltki arvata, et nende inimeste hulk, kes Putinile siin Eestis pöialt hoiavad, on selle agressioonisõja tõttu olematuks kahanenud.
Aeg-ajalt me ikka kuuleme, kuidas keegi kusagil neil teemadel sõna võttes peegeldab Venemaa praeguse juhtkonna narratiive. Sel nädalal oli näiteks Postimehes uudis ühe Tallinna huvikooli direktori postitusest, kus ta nimetas terroristideks omaaegseid metsavendi, keda siin peetakse vabadusvõitlejateks, ning õigustas küüditamisi.
Tänases Põhjarannikus kirjutame sellest, kuidas politsei võttis omal ajal relvaloa ära neilt Ida-Viru elanikelt, kelle tegevus lähtus Vene propaganda juhistest. Sest nemad on võimude silmis oht meie riigile.
Sel nädalal avaldas Eesti Ekspress intervjuu riigireetmises süüdistatava Aivo Petersoniga, kes vannub jumalakeeli, et ta on Eesti riigi patrioot, mõistab hukka sõda Ukrainas ning midagi riigivastast teinud pole. Ometi teame, et ta käis okupeeritud Donbassis, tegi sealt propagandistlikke videoid. Pole kuidagi usutav, et ta sai seda kõike teha ilma Vene eriteenistuste loa ja suunamiseta. Vaadates, kui palju hääli sai aga Peterson riigikogu valimistel Ida-Virumaal, võib vaid aimata, kui palju on siin Venemaale kaasaelajaid. Tänavu toimunud Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta maakonnas üle 3600 hääle. Arvestades, et hääletada ei saanud Vene kodanikud ja kodakondsuseta isikud, võib venemeelsete hulk olla aga mitu korda suurem.
Selge, et väga paljude täiskasvanud inimeste arusaamu siin polegi võimalik muuta. Kuid Vene propaganda mõju alt tuleb välja tuua lapsed ja noored. Ning siin on suurim lootus meie haridussüsteemil ja startival koolireformil.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)