MARE ROOSILEHT ⟩ Linnajuhtide palgatõus: küüniline isikliku heaolu suurendamine linnaelanike arvelt

Mare Roosileht, Kohtla-Järve linnavolikogu liige, haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järve linnavolikogule on esitatud eelnõu, mille eesmärk on tõsta linnavalitsuse liikmete töötasusid. Seletuskirjas väidetakse, et see on vajalik linnapea ja linnavalitsuse liikmete palkade ajakohastamiseks ja konkurentsivõime tagamiseks. Selline plaan tekitab põhjendatud kriitikat ja pahameelt. Vähem kui aasta tagasi ametisse astunud linnavalitsuse liikmed, sh on üks abilinnapea töötanud vaid kuu aega, paistavad olevat keskendunud ennekõike oma heaolu suurendamisele, jättes linnaelanike huvid tagaplaanile. Veelgi enam, on täiesti arusaamatu, et sellise ettepaneku algataja on linnavolikogu esimees, kes on saanud linnaelanike hääled ja mandaadi just nende huvide eest seismiseks.

Planeeritav palgatõus, kus linnapea tasu tõuseks 4320 eurolt 5000 eurole ja abilinnapeade tasu 3780 eurolt 4400 eurole, on täiesti kohatu, arvestades linna majanduslikku olukorda. Lihtne arvutus näitab, et lisakoormus linnaeelarvele on igas kuus 3398 eurot, mis teeb aastas 40 782 eurot. Seega ainuüksi linnavalitsuse palkadeks kulub määruse vastuvõtmisel eelarvest igas kuus koos tööandja maksudega 24 351 eurot ja aastas 292 219 eurot.

Juhin tähelepanu laupäevases Põhjarannikus ilmunud Restart Kohtla-Järve fraktsiooni esimehe Jaanek Pahka arvamusloole sellest, kuidas linnaelanik küsis eluaseme taastamise toetust 10 000 eurot, kuid seda ei võimaldatud. Uues Kohtla-Järve eelarvestrateegias on toodud välja, et linna keskmine töötasu kasvab tulevikus aeglasemalt kui riigi keskmine, jäädes oluliselt väiksemaks kui mujal Eestis. Sellises olukorras, kus linnaelanikud võitlevad päevast päeva oma elatustaseme säilitamise nimel, on palgatõusu ettepanek rohkem kui küüniline − see on täiesti vastutustundetu.

Palgatõus peaks olema põhjendatud reaalsete saavutuste ja linnaelu parendamisega.

Eelnõuga kaasas olev seletuskiri, mis püüab õigustada palgatõusu, on täis manipulatiivseid argumente ja poolikuid tõdesid. Viidatakse küll tarbijahinnaindeksi ja keskmise palga tõusule, kuid jäetakse mugavalt tähelepanuta, et Kohtla-Järve elanikud on pidanud toime tulema palju väiksema sissetulekuga. Linnavõimude plaan tõsta oma palku 15%, samas kui linna elanikud võitlevad majanduslike raskustega, on täiesti põhjendamatu.

Argument, et madalad palgad takistavad kompetentsete töötajate palkamist, on naeruväärne. Arusaamatu, kuidas linnapea palga tõstmine mõjutab ametnike palkade tõstmist. Nõustun täielikult, et ametnikel, kelle kvalifikatsioon vastab ametikoha nõuetele, tuleks töötasu tõsta. Kuid linnavalitsuse koosseis on eelkõige poliitiline. Sageli saavad juhtivatele kohtadele inimesed, kes on koalitsioonile sobivad, mitte aga oma valdkonna eksperdid. Heaks näiteks on endine Kohtla-Järve haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea, kelle tegevus(etus) jättis palju soovida.

Väide, et Kohtla-Järve juhtide tasud on madalamad kui teistes omavalitsustes, on pelgalt katse juhtida tähelepanu kõrvale linna tegelikelt probleemidelt. Otepää, Rakvere ja Viljandi võrdlemine Kohtla-Järvega on absurdne, kui arvestada, et Kohtla-Järve seisab silmitsi hoopis teistsuguste ja oluliselt keerukamate väljakutsetega. Võrdluseks võib tuua Narva, mis on Eesti suuruselt kolmas linn ja mille linnapea palk on jätkuvalt 4000 eurot. Narva väljakutsed, olgu need siis sotsiaalsed, majanduslikud või infrastruktuurilised, on mitu korda suuremad kui Kohtla-Järvel. Samuti on Narva-Jõesuu linnapea palk 4000 eurot, kuigi linnas on toimunud silmanähtavad arengud.

Kui Narvas, kus probleemid on palju keerukamad ja mahukamad, ei ole linnapea palka tõstetud, siis kuidas saab Kohtla-Järve õigustada oma juhtide palgatõusu? Endine Narva linnapea Katri Raik märgib, et kuigi tema palk oli teiste omavalitsuste juhtidega võrreldes ebaõiglane, tundis ta, et kohalike inimeste õiglustunne on hoopis olulisem. Narva linnavalitsus, kus töötab kaks abilinnapead palgaga 3500 eurot, on ilmselt paremini mõistnud oma linnaelanike vajadusi ja ootusi. Kohtla-Järvel on seevastu kolm abilinnapead, kelle palka soovitakse tõsta, vaatamata sellele, et linn ei suuda pakkuda samal tasemel probleemide lahendamist ega arengu tõendamist.

Selline olukord seab tõsiselt kahtluse alla Kohtla-Järve linnajuhtide prioriteedid ja vastutustunde. Kas see on tõesti see, mida linnaelanikud ootavad − et linnajuhid keskenduvad eelkõige oma palkade suurendamisele, samal ajal kui linnaelanike sissetulekud jäävad riigi keskmisest tunduvalt maha? Või oleks õiglasem ja kohasem, kui linnavalitsus keskenduks esmajärjekorras linnaelanike elukvaliteedi parandamisele ja alles seejärel kaaluks oma töötasude tõstmist?

Kohtla-Järve linnajuhtide plaan palgatõusuks on ajastuse ja põhjenduste poolest äärmiselt küsitav. Linnavalitsuse liikmed ei ole veel piisavalt kaua ametis olnud, et hinnata nende töö tulemuslikkust ja panust. Kus on nimekiri linna ja linnaelanike heaks tehtud tegevustest, mis aitaksid kaasa linlaste elukvaliteedi tõusule, tooksid linna investoreid või pidurdaksid elanike väljavoolu? Palgatõus peaks olema põhjendatud reaalsete saavutuste ja linnaelu parendamisega.

Linnavalitsuse palkade tõusu otsustavad Kohtla-Järve linna volikogu saadikud. Head linnaelanikud, nüüd on aeg kriitiliselt hinnata, kas olete oma hääle usaldanud neile, kes tõesti seisavad teie huvide eest, või on teie usaldust küüniliselt ära kasutatud kellegi isikliku heaolu suurendamiseks. Kas tõesti on linnajuhtide palkade tõstmine olulisem kui linna tegelike probleemide lahendamine? Lõhe linna juhtide ja elanike vahel on süvenemas, ja on viimane aeg esitada küsimus: millega õigustatakse linnajuhtide palgatõusu, kui linna eluolulised mured ootavad endiselt lahendust?