Raha- või huvipuudus?

Pärast seda, kui valitsus oli üle aasta nagu kuuma kartulit veeretanud sisekaitseakadeemia võimalikku Ida-Virumaale kolimise teemat, ütles peaminister Andrus Ansip eile lõpuks välja: asi on otsustatud, akadeemia kolimist ei tule. Reformierakonna esimees Ansip on ideesse algusest peale skeptiliselt suhtunud ja kuigi siseministeeriumi analüüs näitas, et õppeasutuse loomine Ida-Virusse pole oluliselt kallim kui selle väljaehitamine Tallinnas, viitas Ansip rahale. Varem on peaminister oma umbusku projekti õigsusesse väljendanud seoses õppekvaliteedi võimaliku langusega, kuna õppejõudude leidmine läheks raskeks.

Akadeemia kolimise kaalumise punkt oli sisse kirjutatud Reformierakonna ja IRLi koalitsioonilepingusse, kuid Ansipil polnud sisekaitseakadeemia kolimise ideest taganemine raske. See oli IRLi ettepanek, mistõttu Reformierakonnale pakub ehk väikest naudingutki väiksemale koalitsioonipartnerile koht kätte näidata, nagu seda tehti ka Ida-Virumaa programmi puhul. Igal juhul pole sellest loobumine avalikkusele nii raskesti selgitatav nagu näiteks Reformierakonna taganemine lubadusest hakata kinni maksma laste huviringe.

Ida-Virumaal on Reformierakonna positsioon nõrk. Nii nõrk, et valitsuspartei läheb oma nimekirjaga nendele valimistele vaid 7 omavalitsuses. Ja nende seas pole suuremaid linnu.

Ent kindlasti ei kasvata erakonna toetust siin see, kui olulised regionaalpoliitilised projektid, nagu sisekaitseakadeemia kolimine kahtlemata oleks, sihikindlalt põhja lastakse. Rahapuudusega võib põhjendada peaaegu kõiki tegematajätmisi riigis, ent tõenäoliselt on antud juhul siiski põhjuseks peaministri partei huvipuudus, seda enam, et Tallinnas leidub küllalt neid, kes nüüd Ansipi öeldule rõõmsalt kaasa plaksutavad. Oleks ju akadeemia kolimine viinud mõnedelt riigiametnikelt lisateenistuse. Neilt, kes põhitöö kõrvalt käivad akadeemias loenguid pidamas.