Konkurss, kus konkurentsi olla ei tohi

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas oleks mõeldav, et korraldatakse näiteks pianistide konkurss,  aga sellest kellelegi ei teatata peale ühe oma tuttava? Kuna teised võistlejad ei oska kohale ilmuda, siis kroonitaksegi ta laureaadiks. See tunduks absurdsena.

Ometigi viis Kohtla-Järve linnavalitsus linna huvikoolide juhtide konkursi läbi just sellisel moel.

Linnavalitsus moodustas konkursi komisjoni alles 28. jaanuaril, aga juba 31. jaanuaril kell 14 kukkus avalduste esitamise tähtaeg. Konkursi teade avaldati vaid ühes Kohtla-Järve linnavalitsuse kodulehe alapeatükis, mis külastatavusega ei hiilga ja kust võimalikult huvilised seda lühikese aja jooksul vaevalt otsida oskasid.

Formaalsed nõuded võivad olla sellise konkursi puhul mõningate mööndustega täidetud. Ent konkursi mõte peaks ju olema otsida avalikku ametisse võimalikult häid kandidaate. Selleks peaks linnavalitsus hoolitsema, et konkursist saaks teada võimalikult palju potentsiaalseid huvilisi. Praegusel juhul on käitutud aga risti vastupidi - et mingil juhul keegi siia konkurentsi pakkuma ei tuleks.

See viitab sellele, et konkursi tegelik eesmärk on vormistada need töökohad juba varem väljavalitud soosikutele oma siseringist. Kui Anna Rentik on linnavõimude erakonnakaaslane ja toob valimistel hääli, siis tuleb talle kindlustada ka  hästi tasustatud töökoht linnaeelarve kulul.

Konkursitingimustes oli kirjas, et kandidaadilt nõutakse muu hulgas heal tasemel eesti keele oskust. Anna Rentik pole avalikes esinemistes, sealhulgas volikogus, seda seni näidanud. Küllap ta lihtsalt oskab seda hästi varjata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles