Valearvestuse hind

Eesti Päevalehes ilmus eile esikülje lugu suurtes raskustes siplevast Kohtla-Järve linnast, kelle raha on nii otsas, et ees võivad oodata pankrot ja koondamised.

Paanikaks vähemasti esialgu siiski põhjust pole. Linnavõimudele peaks küll olema suureks ohusignaaliks, et  maksutulusid on tänavuse aasta esimestel kuudel laekunud 400 000 euro võrra plaanitust vähem. Eelarvet koostades loodeti 8protsendilist tulude kasvu, tegelikkus pole nii head tulemust toonud. Kuid positiivne  on, et ka 5,6protsendine tõus on kasvatanud  mitme aasta järel linna tulud tasemele, kus nad viimati olid masueelsel ajal.

Tõsiasi on, et kui Kohtla-Järvel lähiajal järsult uusi töökohti ei lisandu või palgad hüppeliselt ei kasva, pole vea parandamiseks kärbetest siiski pääsu. Seejuures on tähtis, et valusatele lõigetele eelneks avalik arutelu eri variantide vahel.

Valearvestuste eest pole keegi kaitstud. Küll tekitab küsimusi, miks otsustasid linnavõimud, teades eelarve niigi keerulist seisu, kasvatada tänavu kevadel linna laenukoormust viimase lubatud piirini. Taas läheb intressidega garneeritud kallis laenuraha linna tänavate remondiks, mis kindlustab priske rahavoo ASile N&V, kelle püsikunde on Kohtla-Järve linn juba 15 aastat olnud.

Sellise ebamajanduslikkuse eest, kus linna eelarvest on maetud meeletuid summasid asfalti, aga paljud tänavad on sellest hoolimata kehvas seisus ja võidumehe rollis on eelkõige tööde tegija, peaks ometigi keegi linnavõimudest ka konkreetselt vastutama.