Möödapääsmatu kokkutõmbumine

Eelmisel nädalal otsustas Kohtla-Järve volikogu vähendada linnavalitsuses ametikohti seniselt 94-lt 86-le. See tähendab, et koondamisele läheb peaaegu iga kümnes töötaja.

Põhjalikud ümberkorraldused seisavad ees ka Narva linnavalitsuses. Arve,  kui palju seal struktuuri reformi nime all toimuva protsessi käigus töökohti kaob, praegu veel avalikkuse ette ei laota. Ent võrdluses teiste omavalitsustega on  täiesti selge, et ligemale veerand tuhande töötaja ülalpidamine on Narva-suguse linna jaoks liig mis liig.

Teoreetiliselt võib ju maksumaksjate kulul veelgi rohkem inimesi linnavalitsuse palgale võtta ja küllap leiaks kõigile neile ametikohtadele ka õigustuse, mil moel nad aitavad täita omavalitsusele seadusega seatud kohustusi. Ainult et siis jääks alles veelgi vähem raha elanikele  avalike teenuste osutamiseks ja elu edasiviivate uute ettevõtmiste jaoks.

Kui Ida-Virumaa linnad on viimase paarikümne aastaga väga kõvasti elanikke ja maksumaksjaid kaotanud, siis tuleb väiksema koosseisuga toime tulla ka linnavalitsustel. See on möödapääsmatu, sest kui tulud ei kasva, laenukoormus on lubatud piiri lähedal ja  paremate ametnike tööl hoidmiseks tuleb aeg-ajalt palku tõsta, siis muid tõsiseltvõetavaid variante eriti polegi.

Kahetsusväärne on, et osa inimesi kaotab nende reformide käigus töökoha. Kuid samas võiks eeldada, et allesjäänute motivatsioon tegutseda efektiivsemalt kasvab ja võib-olla jäävad ka tegemata mõned bürokraatlikud tegevused, mille vajadus on olnud pigem kohalikku elu pidurdav kui arendav.