Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Jõhvis annab kontserdi ainulaadne Vene sarveorkester

Vene sarveorkestri juured ulatuvad 18. sajandisse. FOTO: Eesti Kontsert

Pühapäeval, 7. novembril kõlavad Jõhvi kontserdimajas sarvehelid. Maailmas ainulaadse orkestri juured ulatuvad keisrinna Jelizaveta Petrovna õukonda.

1751. aastal otsustati teha Vene keisrinnale Jelizaveta Petrovnale sünnipäevaüllatus ning moodustati kahe tosina jahisarvega ansambel, kes musitseeriks keisrinna lemmikajaviite, jahipidamise puhkehetkel.

Keisrinna ja kaaskond olid sarvehelidest lummatud ning otsekohe moodustati õukonnas mitu sarveorkestrit. Neile hakati looma spetsiaalset muusikat, mida esitati õukondlike sündmuste tähistamisel. Selline musitseerimisviis oli õukonnale seisusekohaselt väga kulukas: üks inimene mängis vaid ühte helikõrgust, lisaks nõudis kokkumäng väga suurt tehnilist meisterlikkust.

Tänapäevase Vene sarveorkestri lõi 2006. aastal Sergei Poljanitško. Orkestri käsitsi valmistatud pillikogu on suurenenud 106 sarveni, millel mängib 17 noort vene muusikut. Esitatakse omaaegset õukonnamuusikat, aga ka klassikalise muusika teoste seadeid. Pillid on valmistanud meister Vladimir Goloveško.

"Sarveorkestri olemasolu on omaette ime, sest see on meie planeedil ainulaadne," räägib Sergei Poljanitško. "Sarvede võluv tämber ja kõla on niivõrd eriline. Seda võiks võrrelda oreliga: sama võimas, kuid palju vaimsem. Jah, kutsun seda elavaks oreliks, kus igal muusikul on ette kanda oma osa, mis koosmängus loobki sarveorkestri erilise kõla," ütleb kunstiline juht ja dirigent.

Orkester annab Eestis neli kontserti, kus tuleb ettekandele populaarne klassikaline muusika: Bach, Rossini, Tšaikovski ja paljud teised. "Meie kava koosneb mõnusast meloodilisest muusikast, mida armastatakse kogu maailmas," sõnab Poljanitško.

Koos sarveorkestriga astuvad publiku ette Vardan Harutunjan (duduk), Jaroslav Hloponin (trompet), Deniss Ošerov (flüügelhorn), Konstantin Ievljev (tromboon) ja Aleksander Krukovski (trumm).

Tagasi üles
Back