ANVAR SAMOST ⟩ Tallinna jagatud võim tõotab mõlemale poolele uusi võimalusi

Ajakirjanik Anvar Samost. Foto: ERR

Eesti suurimat linna valitsema hakkava koalitsiooni teke tundus selle pooltele algselt pigem ebamugav kui edule viitav. Pikemas plaanis võib aga juhtuda, et võidavad nii Keskerakond kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond, ja seda mitte ainult Tallinna kontekstis, vaid üleriiklikus poliitikas, mille järgmine tõehetk riigikogu valimiste näol on vähem kui poolteise aasta kaugusel.

Esmalt kirjeldasid nii ajakirjandus kui teised erakonnad Keskerakonna absoluutsest volikogu enamusest ilmajäämist pealinnas kaotusena, vaatamata asjaolule, et eelmise korraga võrreldes sai Keskerakond enamgi hääli. Ka linnapea ja nimekirja esinumber Mihhail Kõlvart käis valimisjärgse päeva intervjuusid andmas tõsisel ilmel. Kohe oli aga selge, et 38 kohta 79-liikmelises volikogus sisuliselt absoluutsest enamusest palju ei erine, seda enam, et koalitsiooni olid nõus pikema jututa tulema nii sotsiaaldemokraadid kui Reformierakond.

Kuuldavasti oligi Reformierakond olnud Tallinna keskerakondlaste silmis ahvatlevam. Aga erakonna tippjuhid nägid võimalusi teisiti, vaatasid mängu just parlamendivalimiste vaates.

Keskerakond on kasutanud iga võimalust, et Kaja Kallase oskused ja maine juhina kahtluse alla mängida.

Valides võimuliidu partneriks Tallinnas Reformierakonna, andnuks see signaali, et Reformierakond kuulub pealinnas ja laiemaltki kohalike valimiste võitjate hulka. Toompea juhterakond oleks enda kasutusse saanud veel mitmeid hea nähtavusega avalikke positsioone abilinnapeade ja linnaosa vanemate kohtade näol. 15 volikogu koha eest oleks pidanud Keskerakond Tallinnas rohkem ära andma kui kuue koha eest.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas olevat soovitanud Tallinnas kaasata sotsid ka selle pärast, et vältida igati hapras olukorras oleva väiksema konkurendi täiendavat marginaliseerumist. Sotsiaaldemokraadid on ainus viiest parlamendierakonnast, kes pole selle riigikogu koosseisu jooksul valitsusse pääsenud ja suure tõenäosusega ei pääsegi. Kuna täitevvõimu juurde asja pole, siis pole nähtavust: paljud valijad ei tea isegi, kes on sotside esimees, ning vaatasid kohalike valimiste eel Tallinna tänavatele ilmunud Indrek Saare plakateid imestusega.

Vabaduse platsi ääres seisev Tallinna linnavalitsuse hoone pole Stenbocki maja ega superministeerium, aga õigete valikute korral pääseb tubli abilinnapea eetrisse sagedamini ja positiivsemas kontekstis kui enamik ministreid.

Keskerakonnal oleks sotside veel sügavamast ebaedust riigikogu valimistel ainult kaotada. Kui valimiste võitja on taas Reformierakond, siis saab just tema parlamendis mõne koha juurde, seda nii valimissüsteemi sisemise loogika kui valijate eeldatavate teiste eelistuste najal. Sotside tugev esinemine võiks aga Reformierakonnalt eriti Tallinnas mõne riigikogu mandaadi ära võtta.

Jüri Ratase juhitaval erakonnal endal sotside edu karta vaja pole. Keskerakond pole enam ammu vasakpoolne erakond, eriti väärtusküsimuste skaalal on nad sotsidest tuntavalt paremal (kui need määratlused väljaspool kitsast konteksti üldse enam midagi tähendavad). Nende uus eesmärk on võtta eestikeelsete hästi toimetulevate keskealiste inimeste hääli ära Reformierakonnalt, kelle võimupartei kuvand on opositsiooniaastate ja üllatavalt ka uuesti valitsuses oldud kuudega kannatada saanud.

Juba kuu-poolteist enne kohalikke valimisi võis näha, kuidas Keskerakonna fookus senise laperdamise asemel kenasti paika jooksis. Tallinnas oli hoopis Keskerakond see, kes pakkus keskmisest paremal järjel valijale vähese ideoloogilise kastmega töötavaid lahendusi. Samal ajal pakkus Reformierakond − kui Meelis Atoneni fraasi laenata − pensionäridele talonge.

Pärast valimisi on Keskerakond kasutanud iga võimalust, et koalitsioonikaaslasest peaministri ning Reformierakonna esimehe Kaja Kallase oskused ja maine juhina kahtluse alla mängida. See on olnud süsteemne ja taktikaliselt oskuslik tegevus.

Kuidas aga lahendada Keskerakonna mure väheneva toetusega venekeelsete valijate seas? Kunagi mäekõrgune ülekaal on langenud ning päris selgelt ei näe erakond Ida-Virumaal kiiret paranemist. Ilmselt on Tallinna linnavalitsuse Keskerakonna kohtadele vaid venekeelse taustaga noorte poliitikute toomine mõeldud just üle Eesti venekeelsete valijate toetust kasvatama.

Sotsid on omakorda üllatavalt Tallinna linnavalitsusse kaasanud uusi nägusid, mis erakonnale kindlasti kerge otsus polnud. Ka see on riigikogu valimistele suunatud valik, mis õnnestumise korral peaks erakonna praegusest stagnatsioonist välja upitama.