:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/12/13/14258833t1h7874.jpg)
Kohtla-Järve linna juhtimises ei tule mingeid sisulisi muutusi. Pigem tsementeerub senine veerand sajandit kestnud juhtimisstiil veelgi.
JUHTKIRI ⟩ Kohtla-Järve stagnatsioon tsementeerub
See sai üheselt selgeks pärast seda, kui Keskerakond sättis abilinnapea kandidaatideks senise linnapea Ljudmila Jantšenko ja senise volikogu esimehe Riina Ivanova.
Reformierakond, kes tagus vastu rinda, et nemad lähevad koalitsiooni selleks, et viia Kohtla-Järvel läbi suuri muutusi, ja nad nõuavad abilinnapeade arvu vähendamist viielt kolmele ning tingimuseks on, et Jantšenko ja Ivanova jääksid linnajuhtimisest kõrvale, on maatasa tallatud. Nende juhile Vitali Borodinile ei antud isegi soovitud arenguteenistuse abilinnapea kohta, kus ta soovis jätkata, vaid lükatakse tegelema kommunaalprobleemidega.
Saab näha, kas Reformierakond neelab selle alanduse alla ja jääb selle koalitsiooni lontis kõrvadega puudliks või sammub sirge seljaga välja.
Kõige enam on põhjust uue koalitsiooni üle rõõmu tunda aga kommunaalärimees Nikolai Ossipenkol. Tema firmadega tugevasti seotud valimisliit Progress sai küll valijatelt vaid kaks kohta volikogus, kuid mõjuvõimu on võimuladvikus mitu korda rohkem. Tema firma N&V juhatuse liige on volikogu aseesimees, senisest arendusdirektorist saab abilinnapea ja kasupoeg juhib volikogu.
Kõige nukram ja tähendusrikkam on, et Kohtla-Järve võimulolijatel pole siiani isegi koalitsioonilepingut ehk konkreetset plaani, mida hakatakse tegema, et vähendada tööpuudust, pidurdada elanike lahkumist, tõsta kinnisvara väärtust. Pärast valimisi on kogu asjaajamine toimunud salaja. Avalikkusele on jagatud vaid sisutühje loosunglikke sõnumeid.
Ilmselt ei ole küsimus, kuidas linna elule uus hoog sisse puhuda, lihtsalt tähtis, põhiline on olnud kohtade jagamine.