JUHTKIRI ⟩ Mitte päris halvad uudised

Pärast 24. veebruari on ka liiklus Narva piiripunktis kordades vähenenud. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Eelmisel laupäeval kirjutasime Põhjarannikus sellest, kuidas Ida-Virumaa omavalitsused lõikavad oma arengukavadest välja peatükke, mis on seotud Venemaaga. Sest kui kõik ühendused idanaabriga on sõja ja sellest tulenevate sanktsioonide tõttu läbi lõigatud, pole mõtet mõlgutada tühje mõtteid koostöö arendamisest.

Täna käsitleme seda, kuidas sõda Ukrainas on andnud hoobi uute ettevõtete plaanidele tulla meie maakonda. See, et kümned investorid on sõja ja kriiside tõttu kadunud, on loogiline. Maakonna majanduse jaoks on see kõva hoop, aga keegi meist ei saa seda olukorda muuta. Seetõttu tulebki Venemaa vähemalt mõneks ajaks unustada ning pöörata pilgud sinna, kust on võimalik uusi investoreid leida.

Üks meie tööstusparkide juhte Teet Kuusmik tõdeb tänases lehes, et pärast 24. veebruari läksid asjad küll halvaks, kuid mitte lootusetuks.

Valitsus on armastanud viimastel aastatel iga kord, kui juttu tuleb Ida-Virumaa ja põlevkivitööstuse tulevikust, rääkida õiglase ülemineku fondi 354 miljonist eurost, mis peaks maakonna arengu päästma.

Skeptikud on öelnud, et see on kommiraha, võrreldes selle väärtusega, mida annab meie majandusele ja riigile praegu põlevkivitööstus.

Ent väidetavalt on see investoritele siiski arvestatavaks stiimuliks, kui nad hakkavad otsustama, kuhu oma tootmine püsti panna. Huvilisi olevat praegu juba üle tosina.

Eks tuleb arvestada ka, et ükski kriis pole läbinisti halb. COVIDi-kriis tekitas üle maailma tootmis- ja tarneraskusi, tõstis taevasse transpordikulud, mistõttu üha rohkem vana maailma ettevõtteid kaalub oma tootmist Euroopasse rajada või tagasi tuua. See on meile hea uudis.

Ja nagu ütles peaminister Kaja Kallas, on meie maakonnas veel üks soodustav tegur. Selleks on idavirulaste valmisolek uuteks tootmisettevõteteks, samal ajal kui mujal Eestis võib investor põrkuda vastuseisule.