RIINA SIKKUT ⟩ Riigi toel rajatud üürimajad toovad uusi elanikke

Riina Sikkut, majandus- ja taristuminister, Sotsiaaldemokraatlik Erakond Foto: SANDER ILVEST/Scanpix

Suuname uute üürielamute ehitusraha Tallinnast ja Tartust väljapoole, sest nüüdisaegseid kodusid on vaja ka tõmbekeskustest eemale.

Kas teadsite, et kui Tallinna, Tartusse ja nende lähivaldadesse on viimase kümne aasta jooksul ehitatud üle tuhande kortermaja, siis kogu ülejäänud Eestisse sama aja jooksul napilt poolsada? Väljaspool nimetatud tõmbekeskusi elab Eestis 600 000 inimest, aga niipea kui "kuldsest ringist" eemale vaadata, on ehitusturg õigupoolest olematu.

Riigi toetusega elupindade ehitamiseks on vaja pikaajalisemat ja stabiilset rahastust.

Eraettevõtjale see lihtsalt kiiret kasu ei too. Nii ehitati nendest poolesajast kortermajastki kümmekond tänu riigi toetusele, eelmise üürimajade rahastusperioodi jooksul. Aga väikelinnades on nüüdisaegsetest üüripindadest endiselt suur puudus. Riigi ja omavalitsuste jõudusid liites on seni püsti pandud üürimajad eranditult edulood ja toetust tuleb jätkata.

Näiteks kerkis paari aasta eest Läänemaale Linnamäe külla uus 18 korteriga üürimaja, mis tõi valda mitte ainult vajalikke töökäsi, vaid lausa uusi maksumaksjaid. Koksvere ja Imavere küla said endale A-klassi energiamärgisega üürimajad, mis tähendab uut ja korralikku elukohta 50 inimesele. Haapsalu lähedal Turba alevikus ehitati viimati kortermaja eelmisel sajandil. Väikeasulasse üürimaja ehitamisega sai aga uue ja tõeliselt energiatõhusa maja 25 inimest.

Vastseliinas rekonstrueeriti aga ajalooliselt tähtis muusikakooli hoone 12 korteriga üürielamuks. Üle poole üürnikest on Võru valla jaoks uued tulijad, kellele väikesesse alevikku tööle tulekuks oli elukoha olemasolu suur argument.

Omavalitsusjuhid kinnitavad, et üürielamute mõju on sotsiaalselt laiem. Jah, üürimaja elanikud on ka piirkonna teenuste tarbijad − kohvik, kauplus, juuksur, kultuurimaja −, aga elukohta valides ei toetata ainult ettevõtlust, vaid mõju on ka lasteaia-kooli püsimisele ja muudele avalikele teenustele. Nii oleks ilma omavalitsuse ehitatud üürimajadeta kümned pered elukoha leidmisega hätta jäädes lihtsalt ära kolinud, nüüd aga annavad kohalikule koolile "jääjate" lapsed tööd veel aastateks.

Muhus ehitatud üürimaja elanikud on lausa ise saarele kaks ettevõtet asutanud! Imaveres lahendati üürimajaga päriselt tööjõupuuduse küsimus. Kohalike juhtide hinnangul teatakse Imaveret kui ettevõtlusküla, kus on hea elada ja töötada. Linnamäe uus üürimaja asub ühes reas aastakümneid tagasi ehitatud paneelmajadega ja uue maja ehituse eestvedajad ütlevad, et uue maja kommunaalarved on kolm korda(!) väiksemad kui vanades majades.

Need kõik on sedasorti edulood, mida sotsiaaldemokraadid näeksid heal meelel veel ja veel kordumas. Seepärast avaneb juba jaanuarist üürimajade ehitamiseks või renoveerimiseks uus taotlusvoor kogusummas 5 miljonit eurot. Seekord on väiksematel piirkondadel võimalust löögile pääseda rohkemgi, sest riigi toetust saavad taotleda ainult Tallinnast, Tartust ja nendega külgnevatest valdadest väljapoole jäävad omavalitsused.

Riigi toetusmäär kogu investeeringust on kuni 50% ning riigi vaates on kõige tähtsam, et kvaliteetseid elamispindu ja tugevaid tõmbekeskusi tekiks juurde ka väljaspool Tallinna ja Tartu mõjupiirkondi.

Aga näeme, et riigi toetusega elupindade ehitamiseks on vaja pikaajalisemat ja stabiilset rahastust.

Tõenäoliselt pelgavad paljud omavalitsusjuhid suurt investeeringusummat nõudvat sammu järgmisel aastal ette võtta. Suurte energiakulude ja muude ootamatuste ajal peabki pikaajalisi samme hoolikalt kaaluma, kuid seisma ei tohi jääda. Nii näiteks räägib just praegu üürimaja ehitusega alustamise poolt ehitusturu üldine jahtumine.

Juba 2022. aastal valmib prognoosi järgi kogu Eestis 1000 uut korterit alla normi ja langus jätkub, mistõttu on suurem tõenäosus leida ka väikelinna häid ehitajaid ja koostööpartnereid.

Seega pole praegu ka riski, et avalik raha ehitusturgu omakorda üle kuumendab. Vastupidi, elukondliku kinnisvara rajamise ja hoonete rekonstrueerimise toetamise kaudu aitab riik keerulises majandusolukorras tööd anda nendele paljudele inimestele, kes on ehitusega seotud.