JUHTKIRI ⟩ Lohutusauhind Ida-Virumaale

Regionaalminister Madis Kallas ja tema nõunikud kohtusid reedel Jõhvis Ida-Virumaa linnade ja valdade juhtidega. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kui lähtuda vanarahva tarkusest, et pool muna on parem kui tühi koor, siis võiksid Ida-Viru omavalitsused rõõmu tunda, et tulumaksu jaotuses kavandatav ümberjaotus toob siinsetele linnadele ja valdadele järgmisest aastast pisut raha juurde.

Kroonilist rahapuudust põdeva Narva linna jaoks on täiendavad 1,5 miljonit ja Kohtla-Järve jaoks üks miljon eurot ikka abiks.

Ent samas on selge, et kogu maakonna peale lisanduva 3,4 miljoni euroga märkimisväärset muutust ei tee. Inflatsioon ja kavandatav käibemaksutõus söövad suurema osa sellest rahast ära. Näiteks Kohtla-Järve joks on ainuüksi laenuintressid tõusnud rohkem, kui see reform järgmisel aastal raha võib tuua Kui aga võrrelda 3,4 miljonit eurot selle koormaga, mis on rahaalaevadel, mille Ida-Viru põlevkiviettevõtted riigieelarvesse saadavad, siis sellest on see väga tilluke osa. 

Teiseks ei ole veel sugugi kindel, et lisasumma ka selliseks kujuneb. Kuna see on kavas võtta Tallinna, selle ümbruses paiknevate jõukamate valdade, Tartu ja veel mõne paremini toime tuleva omavalitsuse arvelt, siis on üsna ootuspärane, et nad leiavad kümneid argumente, miks selline plaan ei lähe mitte. Sellised hääled juba kõlavad ning ei ole põhjust kahelda ka nende võimekuses koalitsioonipoliitikuid mõjutada.

Kui meenutada, siis mõned kuud tagasi rääkisid Ida-Virumaal hääli noolinud riigikogu kandidaadid keskkonnatasude maakonda tagasi toomise teemal hoopis suurematest rahanumbritest. Need, kes valituks osutusid ja saavad aru, et nende lubatut ei viidagi ellu, aga ka Ida-Viru saadikurühm, on praegu vaiksed.

Samas keskkonnatasude nii-öelda tagasitoomisel maakonda peaks ka Ida-Viru omavalitsuste liit tegutsema senisest konkreetsemalt. Mõjutamiseks on vaja konkreetset plaani, mis näitaks, millise põhimõtte järgi ja kui suure osa keskkonnatasudest peaks Ida-Virumaa saama, kellele see tuleb ning mida on selle rahaga kavas peale hakata. Kuniks seda pole, ei nõua selle teema krooniline ignoreerimine keskvõimult just palju higi ja vaeva.