JUHTKIRI ⟩ Millega on põhjendatud ajakirjanduse tellimise madalam käibemaks?

Valitsusliit peab plaani tõsta eelarveaukude lappimiseks muu hulgas meediaettevõtete käibemaksu Foto: Konstantin Sednev

Vaba ajakirjanduse olemasolu on demokraatliku ühiskonna lahutamatu osa. Ajakirjandus saab aga sõltumatu olla vaid siis, kui ta suudab oma majandustegevuse kulud ise katta. Põhilisteks allikateks on lugejate ja reklaamiandjate makstav raha.

Sellisena on ajakirjanduse mudel toiminud rohkem kui sada aastat. Sotsiaalmeedia tulek on seda majandamismudelit tugevasti mõjutanud. Ühelt poolt on hea, et info levitamise viise on tulnud juurde. Samas tuleb ka jälgida, kas konkurents on aus ja toimub võrdsetes tingimustes.

Eestis meediaettevõtted loovad töökohti ja maksavad riigile makse. Muu hulgas sotsiaalmaksu töötajate eest ja ka käibemaksu: 20 protsenti reklaami müügi ja 5 protsenti ajalehtede müügi ja tellimuste pealt. Näiteks Põhjaranniku Kirjastuses töötab 20 inimest ning riik ja omavalitsused saavad sellest aastas ligemale 200 000 eurot maksutulu. Sotsiaalmeedias reklaami müüvad globaalsed digihiiud koguvad samal ajal Eesti reklaamiturul aastas ligemale sada miljonit eurot, aga ei maksa Eesti riigieelarvesse ega Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva ega ühegi teise siinse omavalitsuse eelarvesse mingeid makse.

Nii Euroopa Liit kui Eesti võimud tunnistavad, et nende hammas ei hakka digihiidude maksustamisele peale. Ajalehtede tellimuse väiksem käibemaksumäär on väike leevendus sellele. Samas kui praegune võimuliit viib ellu oma plaani suurendada käibemaksu 20 protsendilt 22 protsendile, satuvad Eesti meediaettevõtted globaalsete digihiidudega võrreldes veel ebavõrdsemasse olukorda. Kavatsus tõsta ka tellimuste käibemaksu viielt protsendilt 9 protsendile tuleb veel lisahoobina. Enne valimisi ei lubanud selliseid maksutõuse ükski erakond. Nüüd hakkavad need teenima aga sotsiaalmeedias levitatavate valeuudiste ja muu hulgas ka Venemaa propaganda huve. Ei tahaks uskuda, et see nii oli mõeldud.