JUHTKIRI 137 miljonit eurot kvartalis palgaraha
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
30. mai 2018, 22:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmapilgul tekitab see hämmingut: kuidas saab nii olla, et ühe riikliku ametkonna kogutud andmete põhjal on Ida-Virumaa palgatase võrdluses ülejäänud 14 maakonnaga kuuendal kohal, aga teise ameti sõnum on, et olete hoopis kõige kehvemad ehk viimasel kohal?
Kusjuures mõlemal on justkui õigus, sest info kogumise ja töötlemise põhimõtted on erinevad ning statistikaameti ja maksuameti palgaandmeid ei saagi üks ühele võrrelda.
Maakondliku statistika pidamine on muutumas inimeste ja firmade kasvava liikuvuse tõttu üha keerulisemaks. Paljud inimesed elavad aastakümneid ühes ja samas linnas või külas. Asutus või ettevõte, kus nad tööl käivad, võib aga olla registreeritud nii oma maakonnas kui ka kusagil mujal. Samas on palju inimesi, kes elavad ühes maakonnas, aga käivad tööl teises. Seepärast tasubki palgastatistikat vaadata eelkõige trendide ja suurusjärkude tasemel.
Ida-Viru puhul on positiivne, et keskmise brutopalga poolest on maakond tõusnud tugevaks keskmikuks. Samas maksuameti esitatud mediaanväljamaksete edetabelis võib viimasele kohale vaatamata samuti leida positiivseid noote. Asi, mille peale sageli ei mõelda, on Ida-Virumaa suurus, võrreldes enamiku teiste maakondadega. Näiteks tänavu esimeses kvartalis tehti siin palga väljamakseid kõigile töölkäijatele kokku rohkem kui 137 miljoni euro eest. Jõgevamaal, Järvamaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Põlvamaal ei tule sellist summat isegi viie peale kokku.