Jõhvi kontserdimaja alustab hooaega teatrirohkelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Tänavust hooaega me alustame delikatessidega," märgib Jõhvi kontserdimaja müügijuht Svetlana Skrebneva, pidades silmas nii 40. tegevusaastat tähistava Hortus Musicuse kontserti kui ka Novosibirski sümfoonikute tulekut Jõhvi, aga ka mitmeid teatrietendusi vene ja eesti publikule.
Enne veel, kui Jõhvi kontserdimaja hooaja avab, lendab tiibade vihinal kohale USA õhujõudude mundris ansambel, kes kostitab meid New Orleansis sündinud diksiländmuusikaga.
Kusjuures see kontsert on tasuta. Tegemist on ilmeka näitega selle kohta, et kõrgetasemelist muusikat saab Jõhvi kontserdimajas kuulata mõnikord sentigi kulutamata. Seega ei ole alust kurta, et piletihinnad on alati nii kõrged, et lihtsurelik enam kontsertidele ei pääse. Kes tahab tulla, see leiab võimaluse, sest tasuta kontserte on meil teisigi.
Rahakotile tuleb igal juhul kasuks ka see, kui seada sammud kontserdimaja kassasse 10. septembril, mil algab hooaja pääsmete soodusmüük. Kui soodus see soodus on?
10.-16. septembrini ostes on Eesti Kontserdi ürituste piletid 30 protsenti odavamad. Sooduspääsmeid on ka mõnedele teistele üritustele, sealhulgas astuvad üles Venemaa külalisesinejad.
Kas sa tahad öelda, et sooduspiletit on võimalik soetada ka Venemaa ikoonlaulja Boriss Moissejevi kontserdile?
Täpselt nii, kuid nende piletite arv on piiratud ja kõige paremaid istekohti sooduspiletiga muidugi ei saa. Aga jah, sooduspääsmeid on ka Venemaa teatrietendustele "Armastuse pantvangid", "Langenud inglid" jm.
Pääsmed Venemaa teatrietenduste ja artistide kontsertidele on üüratult kallid. Võtame või sellesama Moissejevi kontserdi: pääsmed sinna algavad 19 eurost ja lõppevad 42 euroga. Või siis Moskva teatrietendus "Armastuse pantvangid": 17-30 eurot. Kuid saalid sellistele üritustele on puupüsti täis. Fenomenaalne! Millega seda seletada?
Sponsorite abita oleksid hinnad veelgi kõrgemad. Aga mis puutub sellesse, et saalid on täis... Mis siin keerutada - vene ja eesti publiku mentaliteet on erinev, mis puudutab emotsionaalsust ja hingelist kosutust. Pealegi käib Venemaa tipptegijaid siin ikkagi vähe ja kohalik vene kogukond on valmis nende hinge mineva esinemise eest ka korralikku hinda maksma, saades aru, et see pole odav lõbu. Kui praegu on näiteks tulemas kolm Vene teatrietendust jutti, siis terve eelmise hooaja jooksul ei õnnestunud mitte ühtegi siia tuua. Otseloomulikult kasutab vene külastaja seda võimalust, kui ta neid lõpuks näha saab, seda enam, et lavale tulevad väga tuntud ja armastatud näitlejad, kes astuvad üles ka televisioonis ning keda paljud mäletavad juba oma tudengipäevadel tehtud teatrikülastustest. Pääsmed selliste tähtede ülesastumistele ei saagi olla odavad.
Selles, et tegemist on Venemaa tähtedega, pole kahtlustki, sest iga nime ees afišil seisab Venemaa teeneline artist ja riikliku preemia laureaat.
Nii see on. Ja nad on rahva seas väga populaarsed.
Hea küll, venelased saavad näha "Armastuse pantvange", kuid armastusest laval ei jää ilma ka eestlased, keda ootab 12. septembril ees Rakvere teatri külalisetendus "Armastus tööpostil". Kui rääkida Eldar Rjazanovi samanimelisest filmist, siis see on nii eesti kui ka vene vanema põlvkonna jaoks kultusfilm, mida pole paha lavalises vormis meenutada.
Rakvere teater tuleb Jõhvi ka oktoobris, mil mängitakse "Tuhkatriinut" ja "Kui Harry kohtas Sallyt". Aga tuleb ka Kuressaare linnateater lavastusega "Hind", kus Guido Kangur pälvis mullu Eesti teatriliidult parima meeskõrvalosatäitja auhinna, ja venelased näevad juba septembris Eesti vene teatri värsket lavastust "Kosmonautikapäev".
Kas nendest vene lavastustest on võimalik tõlke vahendusel ka eestlastel osa saada?
Ei.
Kahju. Seda "Kosmonautikapäeva", kus kolm vananevat, elust räsitud sõbrannat peavad külaklubis sütitavaid kõnesid Gagarinist ja Koroljovist, mängivad ennastunustavalt akordioni, trimbeldavad balalaikat, viskavad viina, puistavad südant ning lähevad rusikatega kaklema - sellist kunstilist kontsentratsiooni vene hingest vaataks küll hea meelega. Aga see selleks, sest teatrietenduste puuduse üle ei saa küll selle hooaja alguses kurta ei venelane ega eestlane.
Seda küll. Ja ees on ka palju huvitavaid kontserte. 20. septembril avatakse Jõhvis Eesti Kontserdi hooaeg 40. tegevusaastat tähistava Hortus Musicuse kavaga "Muusika on armastuse hääl". Tegemist on hinnatud kollektiiviga, kelle kontserdid on Tallinnas mitu kuud varem välja müüdud ja keda kuulavad hea meelega ka meie turistid.
Jõhvi kontserdimaja avab oma hooaja 12. oktoobril Novosibirski sümfooniaorkestri kontserdiga, kus kõlavad Rahmaninovi heliteosed.
Seda kontserti reklaamitakse kui mida erakordset. Üks tagasihoidlik küsimus: mida on Novosibirski sümfooniaorkestris nii erakordset?
Selle orkestri erakordselt kõrge tase. Novosibirsk on ju ikkagi miljonilinn ja valida seal orkestrisse muusikuid on midagi muud kui Eestis, sest valik on lihtsalt kolm korda suurem. Nende kõrgetasemelisusest räägib ka repertuaar, mida nad Jõhvis ja Tartus esitavad. Arvestades nende tihedat esinemiskava oleme üliõnnelikud, et nad Eestisse esinema tulevad.
Nii Hortus Musicuse kui ka Novosibirski sümfoonikute ülesastumise kohta võib öelda, et tänavust hooaega alustame delikatessidega.
Ning nendega ka jätkame, sest 6. oktoobril rõõmustab vene lapsi Peterburi Brjantsevi noorteteater lavastusega "Vene muinasjutt rumalast Ivanuškast". Ja kui te näeksite afišilt, kui palju seal teenelisi näitlejaid üles astub! See on Venemaa parim noorteteater ja nende lavastused on huvitavad kogu perele.
Kui lastest ja noortest veel rääkida, siis ka sel hooajal toimub meil noortepäev "Teeme ise muusikat", kus on nii käsikellade kui ka toru- ja parmupillide tuba ning kus lapsed tunnevad ennast juba pärast ühte juhendajatega veedetud tundi tõeliste muusikutena. See päev, mis pakub isetegemisrõõmu muusika kaudu, on meil olnud alati väga populaarne.
Aga läheme laste juurest lavatähtede juurde tagasi. Pean tunnistama, et ma pole kordagi kuulnud Boriss Moissejevit, kuid see-eest olen kuulnud tema populaarsusest. Millest see tuleb? Laulda ta ikka oskab?
Oskab, kuid ma ei ütleks, et ta laulab Venemaal kõigist paremini. See, mis tema kontsertidel jalust rabab, on sõu. Seal on kõik suurejooneline ja alati üllatav, nii kostüümid, valgus kui ka tants. Isegi Kirkorovi sõud jäävad nendele alla. Ma olen isiklikult valmis maksma kõrget piletihinda ainuüksi selle eest, et saaksin talle aplausiga austust avaldada selle eest, et ta on pärast insulti suutnud oma vormi ja head maitset säilitada. Keegi ei uskunud, et ta üldse enam lavale kunagi tuleb.
Tore, kui kontserdimaja külastaja ei magaks selliste tähtede kõrval maha ka Venemaa/Suurbritannia viiuldaja Dmitri Sitkovetski esinemist, kus Sitkovetski mängib Stradivariuse valmistatud viiulil ja kavas on Bachi legendaarne teos "Goldbergi variatsioonid". Ning näppu tasuks kontserdimaja kaval peal hoida ka enne jõule, sest tänavu tulevad jõulud teisiti: gospelmuusikaga otse algallikatest, kõige ehedamal kujul Ameerikast.
Selliseid kontserte toimub Eestis tõesti harva. Väga paljud asutused tundsid kohe kava ilmudes huvi selle kontserdi pääsmete vastu. Ethel Caffe-Austin Singers astub üles neljas kontserdimajas ja kõikjal on pool saalist juba välja müüdud.