Ida-Viru on miinused plussiks pööranud
23. mai 2014, 22:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa majanduslangus on vesi Eesti ja Ida-Viru turismiveskile, usub EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.
Viimased aastad olete saanud raporteerida, et Eesti turismisektor jätkab rekordkursil. Kuidas sobitub sellesse pilti selle aasta esimene kvartal - kas Venemaa turistide osas on tulnud tagasilööke?
Jah, oleme saanud mitu aastat rääkida järjest uutest rekorditest ning see on tulnud tänu riigi, omavalitsuste ja eelkõige ettevõtjate tublile tööle, arendades välja uusi turismitooteid ja tehes tublit turundust.
Kui hakkame vaatama, kust see kasv on tulnud, siis see on meie naaberriikide - peaasjalikult Soome ja Venemaa arvelt.
Kuna soomlaste puhul on ööbimiste ja külastajate hulk arvuliselt väga suur, siis on ka väike protsent Soome turul kasvamist praeguse suure mahu juures positiivne. Vene turu osakaal on aga viimastel aastatel jõuliselt edasi liikunud ja kasvuprotsendid on olnud kahekohalised.
Turismiarenduskeskus eeldab 2020. aastaks lausa 118 protsendi suurust turistide kasvu Venemaalt, võrreldes 2012. aastaga. See on väga ambitsioonikas plaan...
Jah, see on väga julge, aga kui võrdleme end oma naaberriikidega, eelkõige soomlastega, siis on Venemaa turul veel jätkuvalt kasvuruumi. Kui mõtleme, mida on pakkuda Eestil ja ka Ida-Virumaal Peterburi külalisele ning mida on Soomel, siis meil ei ole midagi häbeneda. Meil on kõik sama heas kvaliteedis olemas.
Igal juhul aastal 2020 ei taha me soomlastele alla jääda ja Soome numbritest on ka see julgus võetud.
Loomulikult pole see kasv järjest igal aastal. Kindlasti tuleb ka sel perioodil langusi ja võib-olla juba sel aastal. Kui esimene kvartal oli positiivne, siis viimane kuu oli kasv juba oluliselt väiksem.
Kas teie arvates on kasvu aeglustumist mõjutanud rohkem rubla kursi kukkumine, pingestunud suhted Venemaa ja Euroopa Liidu vahel või Putini üleskutse venelastele, et ärge reisige piiri taha, te pole seal oodatud?
Sellised kesksed üleskutsed mitte külastada üht või teist riiki ükskõik kelle poolt ei saa väga suuresti mõjutada. Eestile on hästi oluline Peterburi turg, mis käitub Moskvast väga erinevalt. Peterburi turg tunneb Eestit, on intelligentne, paremini informeeritud Eesti asjadest ega lase end sellistest üleskutsetest liiga palju mõjutada.
Loomulikult on turism hästi seotud majanduse hetkeseisuga. Kui riigi SKT kukub 1 protsendi, siis turism kukub reeglina topelt. Kui SKT kasvab 2 protsenti, kasvab turism 4 protsenti. Inimese käitumine ja võimalused on väga palju seotud majandusliku olukorraga.
Venemaa majanduslangus mõjus kindlasti esimese hooga šokina: inimesed hakkasid mõtlema, kas nad saavad omale puhkust lubada. Aga tuleb näha asja positiivselt ja julgen väita, et just selline olukord võib olla meie võimalus.
Peterburi turg on väga-väga suur ja seal on palju inimesi, kes reisivad praegu kaugematesse ning kallimatesse riikidesse. Kui nad praegu tunnetavad, et peaksid natukene säästma, siis nad otsivad alternatiivseid võimalusi: lihtsamaid, odavamaid ja lähemaid.
Nii on eestlastel hea öelda, et kaugem Egiptuse reis on võimalik asendada mõnusa lühema reisiga Eestisse. Mina igal juhul ei näe suurt ohtu, et Vene turism peaks meil väga suuresti pidurduma või hoopiski miinustesse minema.
Kas Krimmi upitamine puhkuse sihtkohana Venemaal võib kuidagi meid mõjutada?
Arvan, et need inimesed, kes on Krimmis puhkamas käinud, käivad seal edasi. Aga need, kes pole sinna plaaninud minna mis tahes põhjusel - miks nad peaksid täna sinna minema? Meie fookus on suuresti Peterburil ning sealsetel elanikel on alternatiiv, kas istuda autosse ja sõita Eestisse, Lätti või Soome või eelistada lennukit ja minna juba kaugemale.
Kaugemate päikesepuhkuse sihtkohtadega ei hakka me niikuinii kunagi konkureerima. Aga kuna kõik ei saa endale kogu aeg kusagil kaugemal käimist lubada, siis on oma koht lühematel ja soodsamatel reisidel.
Kohtusite Jõhvis Ida-Viru maavanema ja turismiklastri liikmetega, kes on partnerid uue riikliku turismiarengukava elluviimisel. Selle aasta suurim turismiinvesteering Eestis on suvel uksed avav Lottemaa Pärnu lähedal. Kas Ida-Virumaa viimastest turismiobjektidest on midagi sama vinget silma torganud?
Näiteks Kiviõli seikluskeskus on juba saanud tunnustuse kui aasta turismiobjekt. Minu arvates on see märgiline selles suhtes, et näitab, kuidas on heas mõttes julgust hakata toimetama olukorras, kus Eestis on kinnistunud arusaam, et suusatamine toimub ainult Otepääl ja kusagil mujal seda teha justkui ei saaks. Saab küll.
Teine asi, mis on selle atraktsiooni, aga ka Aidu karjääri kavandatava sõudekeskuse juures oluline: asjad, mida oleme harjunud nägema miinusena, on keeratud hoopis plussiks. Mõlema atraktsiooni puhul oli hulk maad, millega ei olnud midagi teha ja mis oli justkui õnnetuseks kaelas, aga tegelikult oli hoopis meie õnn.
Kui Aidu korralikult läbi mõelda ning kõik seda toetavad, siis usun, et üsna pea muutub ka eestlaste peas arusaam, nagu asuksid kõik atraktsioonid Lääne- või Lõuna-Eestis. Tegelikult on Ida-Virumaal täpselt sama palju huvitavaid asju, tihti veel palju julgemaidki. Ja eestlased, kes pole ammu leidnud põhjust siia tulla, saavad aru, et Ida-Virumaal pole ühe päevaga midagi teha.
Kui eestlane ja ka venekeelne Eesti elanik on sellest aru saanud, siis kõige suurem turundaja on inimene ise ja tema vahetu emotsioon. Ida-Viru turismiklastri mainitud kitsaskoht, et pole inimesi kusagile majutada, muutub küll järjest suuremaks, aga see on juba positiivne probleem.