MIHKEL NESTOR ⟩ Mida oodata 2022. aastalt?

Mihkel Nestor; SEB majandusanalüütiks Foto: Madis Veltman

Uus aasta on alanud vägeva hinnatõusuga, mis kandub üle paljudesse majanduselu valdkondadesse. See ei tähenda aga, et ettevõtted tänavu väiksema kasumi ja inimesed madalama heaoluga peaksid leppima.

Kätte on jõudnud 2022. aasta ja koos kõigi ülejäänud hiromantidega proovivad ees ootavat ennustada ka majandusanalüütikud. Ja nagu alati, tuleb tõdeda, et pilt kristallkuulis on udune ning ennustamine seetõttu väga raske.

Kui eelmisel aastal segas kuuli tööd koroonaviirus, siis tänavu on analüütikud kimpus millegagi, mis peaks majandusteadust õppinuile selgeks saama justkui juba esimesel kursusel − inflatsioon. Kahjuks on viimane kümnend näidanud, et õpikuteadmised ja päriselu ei kipu kokku langema.

Lisahoogu tarbimisele annab jätkuvalt teise pensionisamba tühjendamine. Kui jaanuaris laekus sealt maksujärgselt ca 76 miljonit eurot, siis järgmises voorus mai alguses võib poodi ja kõrtsi jõuda juba 150 miljonit.

Aastaid arenenud maailma valitsenud väga aeglane hinnakasv tekitas lõpuks ka keskpankade leebe rahapoliitika kriitikute seas veendumuse, et kiire inflatsioon on jäänud kaugesse möödanikku. Usuti, et saabunud on "sekulaarne stagnatsioon", kus hinnad tõusevadki äärmiselt aeglaselt. 2021. aasta ja eriti selle viimased kuud on meid taas veennud vastupidise võimalikkuses.

Äsja avaldatud andmetel küündis Eesti inflatsioon detsembris üle 12% ja isegi euroala riikide keskmine tarbijahinnaindeksi kasv on jõudnud 5%ni. Selles valguses on muutunud ka keskpankade toon, kes inflatsiooni ajutisusest rääkimise asemel nüüd möönavad, et see võib ka pikemaks kestma jääda.

Praegustest suurtest numbritest hoolimata ei saa õnneks öelda, et inflatsioon jääb sama kiireks terve 2022. aasta vältel või ei eksisteeriks tarbija rahakoti jaoks sõbralikumaid stsenaariume. Kõigepealt tuleb aru saada, mis põhjustas 2021. aasta kiire inflatsiooni.

Ennekõike on see olnud üllatavalt kõrge nõudlus, millele pakkujad pole suutnud koroona­piirangute ja karantiininõuete tõttu vastu tulla. Energiahindade tõusu on võimendanud mitmete tegurite kokku langemine, alustades ilmast ja lõpetades poliitikaga. Nimelt on Eesti kõrgete energiahindade taga ennekõike just Euroopa ja Venemaa pingelised suhted, mis on rekordiliselt kõrgele tasemele viinud nii gaasi kui elektri hinna.

Kas täpselt samad mustrid korduvad aastal 2022? Vaevalt. Esmalt on ettevõtted teinud omad järeldused ja annavad endast maksimumi, et tarbijate soovidele järele jõuda. Teiseks ei saa olukorras, kus näiteks USA on teatanud üsna jõulisest kursimuutusest rahapoliitikas, eeldada, et tarbijate nõudlus tänavu sama hoogsalt kasvaks kui mullu.

Kolmandaks, arvestades poliitilist olukorda, oleks muidugi naeruväärne hakata rääkima Venemaa ja Euroopa suhete soojenemisest, ent peamine stsenaarium on endiselt Nord Stream 2 avamine 2022. aastal. See motiveeriks ka Venemaad Euroopa jaoks kraane rohkem avama, mõjutades seeläbi alanemise suunas nii toasooja kui elektri hinda.

Küll on praegune energiahindade buum kestnud liialt pikalt ja tekitanud ka teistes majandusharudes tunde, et hinnatõus on vältimatu. Lähiajal on oluliselt kallinemas nii toidukorvi kui paljude teiste inimestele vajalike kaupade ja teenuste hind. Seetõttu on kindel, et tagasihoidlik ei saa tänavune inflatsioon olema. Samas on selge, et kaupmehed jälgivad hoolega ka tarbijate ostujõudu ja oma käibe arvelt hindu tõstma ei kiirustata.

Eesti kontekstis on vähemalt sama huvitav kui inflatsioon see, mis hakkab toimuma inimeste palkadega. Võib julgelt öelda, et sisuliselt räägivad praegu kõik argumendid rekordilise palgakasvu kasuks. Kõigepealt on Eesti tööturg jõudnud äärmisesse kitsikusse ja ilmselt löödi juba eelmise aasta viimases kvartalis vabade ametikohtade kriisieelne tipp.

Turult ammendunud tööjõuressurss tähendab seda, et ettevõtted, kes soovivad uusi töötajaid värvata, on sunnitud neid kõrgema palga eest konkurentide juurest üle ostma või välismaalt sisse tooma − ja nagu teada, pole kumbki neist viisidest lihtne ega odav. Seejuures on värvata soovivaid tööandjaid praegu rekordiliselt palju.

Et reeglina leiavad palgavestlused aset aasta alguses, siis kahtlemata on läbirääkimistele mõju ka tarbijahindadega toimuval. Kui elektriarve maksmine üle jõu käib, tekib inimesel paratamatult küsimus, kuidas oma sissetulekuid suurendada. Tööandjatel on omakorda raske palgasoovist keelduda, sest suure osa Eesti ettevõtete jaoks oli 2021. aasta vägagi edukas ja kasumlik. SEB prognoosi põhjal kasvab keskmine palk tänavu lausa 8,5%, ületades tublisti tarbijahinnaindeksi tõusu.

Seetõttu võib loota, et 2022. aasta saab majanduslikus plaanis olema edukas. Vaatamata kiirele inflatsioonile, on inimeste reaalsissetulek suurenemas. See annab avaramad võimalused oma heaolu tõsta. Lisahoogu tarbimisele annab jätkuvalt teise pensionisamba tühjendamine. Kui jaanuaris laekus sealt maksujärgselt ca 76 miljonit eurot, siis järgmises voorus mai alguses võib poodi ja kõrtsi jõuda juba 150 miljonit.

Lisaks hoogsale sisetarbimisele püsib endiselt optimistlik ka eksportijate väljavaade. Kui Eesti majanduse taastumine on olnud Euroopa üks kiiremaid, siis paljudes teistes riikides on nõudlus alles kosumas kunagiste mahtude juurde, mis ka siinmail tööd annab.