P, 2.10.2022

RENE KUNDLA ⟩ Alutaguse hariduse juhtimine vajab kindlat kätt

Rene Kundla
Alutaguse hariduse juhtimine vajab kindlat kätt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rene Kundla, Alutaguse valla elanik
Rene Kundla, Alutaguse valla elanik Foto: Erakogu

Eelmisel nädalal Mäetagusel toimunud Alutaguse arengukava haridusosa rahvaarutelul torkas silma visioonide ja eesmärkide puudus ning ebakindlus tuleviku ees.

Kahjuks jäeti kasutamata võimalus anda koosolekule eelnevalt põhjalik sisu. Valla lehel oli küll toodud jaotus, kus huvilised said tutvuda mitmesuguste materjalidega, kuid puudus kokkuvõttev analüüs − seda nii valdkonnapõhiselt kui ka hariduse ja teiste valdkondade võrdluses. Samuti polnud head ülevaadet sellest, miks nii palju valla lapsi käib mujal koolides, samas kui valla koolid on tõmbekohaks teiste omavalitsuste lastele.

Kuigi Alutaguse vallas on kolm lasteaeda, kolm üldhariduskooli ja üks huvikool, käis koosolekul enamik aega jutt Iisaku kooli gümnaasumiosa tulevikust ehk tegu oli kui Iisaku gümnaasiumi laiendatud lastevanemate koosolekuga.

Praegu oleks võimalik selgitada, et eestikeelse hariduse andmist maakonnas saaks paremini toetada eestikeelsetele piirkondadele lisatuge andes.

Iisaku gümnaasium oli pidevas hingevaakumises juba Iisaku valla ajal ja pole tehtud saladust, et kui poleks tulnud viie valla liitumist, oleks Iisaku kooli hääbuma hakanud gümnaasiumiosa tulnud kinni panna. Pärast ühinemist saadi küll lühikeseks ajaks praeguseks suletud korvpallisuuna avamise toel gümnasiste juurde, kuid paljuski koostöö puudumisel ning osapoolte erinevate ootuste ja võimaluste tõttu ei suudetud olukorda ära kasutada ning koolil jäi kahjuks uus hingamine saavutamata.

Minu kui valla elaniku silmis oli n-ö Tauno Võhmari nimekirja võit viimatistel kohalike omavalitsuste valimistel (volikogus saadi rohkem kohti kui ülejäänud neli nimekirja kokku) tegelikult ka otsene mandaat gümnaasiumiosa kinnipanekuks. Valimisdebattidel paistis just Võhmari nimekiri silma teistest erineva suhtumisega hariduse küsimustesse.

Valimiste võitjate programmis olnud valla haridusvõrgu korrastamise punkti võtsid paljud just Iisaku kooli gümnaasiumiosa sulgemisena. Kahjuks puudusid valla juhtidel selged sõnumid, mida selle korrastamise all mõeldakse. Ka kevadisel volikogu istungil ei suutnud nad anda selget vastust küsimusele, miks valla arengukava haridusosa oli vaja avada. Loodetavasti tänasel volikogu istungil pannakse tööplaan selgemalt paika, sest uue koalitsiooni esindajad on lubanud teha vallas põhjaliku haridusvaldkonna arengukava.

Selge on aga see, et muutuvas hariduskeskkonnas vajavad korrastamist enamiku ühinenud omavalitsuste haridussüsteemid. Miks ei võiks arutelude käigus koolide või kooliastmete kinnipaneku kõrval arutada ka uute koolide avamise üle? Tasuks mõelda, et võib-olla oleks mõistlik Eesti suurimal vallal vaadata kogukonnakoolide poole. Ehk anda maale elama asumise peale mõtlevatele inimestele sõnum, et kui piirkonnas on teatud hulk lapsi, siis tehakse kõik selle nimel, et kas esimeses või kahes esimeses kooliastmes saab laps soovi korral käia kodulähedases algkoolis.

Ma ei usu seda, et kui gümnaasiumiosa peaks suletama, siis selle tagajärjel kolivad pered vallast ära. Pigem tundub tõesemana see, et heaks argumendiks valda elama tulemiseks oleks töötajaid ja õpilast toetav hubane gümnaasium. Miks ei võiks just Alutaguse valla kool olla maakonnas eestikeelsete gümnasistide magnet, kuhu õppima pääsemise üheks eelduseks on see, et koolis eesti keeles õpitavast saadakse sisuliselt aru ja suudetakse tunnis kaasa töötada.

Soovitan vallal ära kasutada olukorda, kus haridus- ja teadusministeeriumis töötab palju Ida-Virumaa olusid seestpoolt tundvaid inimesi ning ministeeriumi soov on kooliharidust eestistada. Just praegu oleks võimalik selgitada, et eestikeelse hariduse andmist maakonnas saaks paremini toetada eestikeelsetele piirkondadele lisatuge andes, sest eestikeelses keskkonnas on see tulusam kui paigas, kus muukeelne laps kuuleb eesti keelt vaid koolis. Seda tuge on aga riigilt lihtsam küsida, kui endal soovide puhul selgus majas.

Selleks, et hariduses kord majja saada, peab aga volikogu tegema tugevat ja mõtestatud tööd ning andma vallaametnikele kätte selged tähtaegadega seotud suunised, mida soovitakse saada. Ja kui isegi otsustatakse lõpuks gümnaasumiosa sulgeda, siis allesjäänud haridusasutused peavad saama oma tegevusele sellise kindluse, et nende juhid ei peaks kurtma raskusi head koolikeskkonda loovate töötajate leidmisel.

Just haridus võiks olla see valdkond, kus volikogu ja vallavalitsus teevad sisulist koostööd ühise eesmärgi nimel, unustades arutelude ajaks ära olnu ja keskendudes tulevikule.

Märksõnad
Tagasi üles