Kohtla-Järve sotsiaalmaja asukad unistavad remondist, kuid elamistingimuste üle ei kurda

Irina Kiviselg
, ajakirjanik
Copy
Poole sajandiga pole siin majas peaaegu midagi muutunud.
Poole sajandiga pole siin majas peaaegu midagi muutunud. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Juba kaks aastakümmet leiavad keerulise elusaatusega inimesed tuge ja peavarju Kohtla-Järvel Järveküla tee 17 paiknevast sotsiaalmajast. Sealsed püsiasukad on peamiselt pensionärid, erivajadustega inimesed ja kodutud, kelle abistamine on linna kohustus. Millistes tingimustes inimesed sotsiaalmajas elavad ja millest unistavad? Astusime nende juurest läbi ja uurisime välja.

Maja ise on juba vana ning näeb väljastpoolt välja peaaegu samasugune nagu pool sajandit tagasi. Vanad puitaknad on vaid osaliselt asendatud plastakendega.

Sissepääsu juures on päevinäinud diivan. Uksel võtab meid vastu valvur ning pärib, kes me oleme ja kelle juurde tulime. See on tema sõnul väga oluline, sest muidu ei oleks siin majas mingit korda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles