KÜSITLUS Mis jääb lõppevat aastat meenutama?

Põhjarannik
Copy
Foto: Internet
Foto: Matti Kämärä

PILLE SÖÖT, Ida-Viru ettevõtluskeskuse juhatuse liige:

Nimetaksin lõppevat aastat teistsuguseks. See tõi meile palju erisuguseid sündmusi. Aasta polnud halb, pigem kiire ja töine. Konkreetseid tulemusi üles lugeda on vara, kokkuvõtteid teeme tavaliselt jaanuaris. Ent juba praegu võin öelda, et meie kollektiivil on läinud korda edukalt arendada nii haridus-, ettevõtlus- kui ka turismivaldkonda. Tänu sihipärasele tegevusele sai Ida-Virumaa tuntuks kaugel väljaspool maakonna piire.

Rõõmu teeb tehnoloogiakooli kood/Jõhvi avamine, mis loob suurepärase võimaluse ettevõtluse arendamiseks tulevikus. Seal omandatud oskused annavad stardiplatvormi ettevõtluse arenguks ning tänapäevaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate loomiseks traditsiooniliselt tugeva tööstusega maakonnas.

Edukalt edeneb Ida-Viru loomeklastri loomine. Maakonnas on professionaale, kes on juba oma valdkonnas tegusad ettevõtjad, nende kannul on tulemas ka uustulnukad.

Küllap on nagu kõigil lõppeva aasta leitmotiiviks 24. veebruaril Ukrainas alanud sündmused. Tundub, et see sõda avaldas mõju ka arenevale loomeklastrile − ettevõtlust alustada soovivaid inimesi tuli konsultatsioonidele vähem, kui võinuks eeldada.

Toimuvad sündmused sundisid ka märksa rohkem kõnelema Euroopa väärtustest ja sellest, mis toimub maailmas.

Üldiselt oli hea aasta, ent nüüd ootame õiglast üleminekut, rahavoogusid, mis aitavad regiooni arendamisele suunatud ettevõtlusideid teoks teha.

Foto: Ilja Smirnov

ANATOLI ŠTŠURA, Narva sümfooniaorkestri dirigent:

Loomingulises plaanis oli aasta väga hea, sest pärast kaheaastast pausi saime jälle aktiivselt tegutseda: kontserdisaalid taasavati, kavad olid sisukad ja mis peamine, publik tuli tagasi. Orkester tegi kõvasti tööd, aasta kujunes sisutihedaks ja huvitavaks. Üheks eredamaks sündmuseks pean kollektiivi osalemist Narva ooperipäevadel, iseäranis Igor Stravinski ooper-oratooriumis "Oedipus Rex" koos Eesti rahvusmeeskoori ja ooperisolistidega. See oli väga tõsine, kuid samal ajal haarav töö.

Olen rõõmus, et Mravinski-nimeline festival elab edasi, et teist korda musitseerisime Kohtla-Järve pargitiigil koos sealse linnaorkestriga kontserdil "Muusika vee peal" − see näitab, et on sündinud kaunis traditsioon. Tahaks, et säiliks see, mis on juba omaks võetud, ja et head algatused saaksid jätku. Kahjuks ei sõltu see sageli meie soovidest, vaid rahast, mistõttu on tulevikuplaane keeruline teha. Unistusi ja ideid on. Kui linnad oma eelarved valmis saavad, siis selgub, mida me saame teoks teha.

Pole võimalik mööda minna Ukrainas 24. veebruaril alanud sündmustest. Sõda on alati hirmus, see pole ühelgi tingimusel vastuvõetav. Tunnen inimeste pärast suurt muret. Minu nooruspäevil käis sõda Vietnamis, hiljem Süürias ja Iraagis, nüüd Ukrainas. Kui kusagil midagi juhtub, siis järelikult on kellelegi seda vaja. Minu arvates peavad kõik küsimused lahendama poliitikud. Kui algavad sõjad, siis on need, kes poliitikaga tegelevad, oma tööd halvasti teinud.

Lõppev aasta jääb meelde − seda võib täie kindlusega öelda. Mitte ainult mulle, vaid ilmselt kõigile, sest Ukrainas algas sõda, saabus energiakriis, ühiskonnas kasvasid pinged. Kui mitte kõik, siis paljud inimesed olid mures, kaotasid kindluse tuleviku ees. Sellegipoolest, kui tagasi vaadata, siis on meenutada ka palju head: kaitsemaskid võeti eest, i-le pandi punkt, inimesed hindasid ümber oma harjumused ja suhtumise kõige lihtsamatesse asjadesse, panid paika prioriteedid.

Kui rääkida Sillamäest, siis elu, sealhulgas ka kultuurielu, läheb edasi ja see teeb muidugi rõõmu. Suvel tähistas meie värskete meretuulte linn 65. sünnipäeva tiheda programmiga. Sellest peost said kõik linlased osa. Sügisel tähistas muusikakool 70. aastapäeva. Ilmselt oli see tänavu üks eredamaid sündmusi. Kokkuvõtlikult, kuni elab kultuur, on inimestel minevik, olevik ja kõige tähtsam − tulevik!

Foto: Matti Kämärä

VLADIMIR VÕSSOTSKI, Sillamäe muusikakooli direktor, Sillamäe kultuurikeskuse direktor, pianist:

Lõppev aasta jääb meelde − seda võib täie kindlusega öelda. Mitte ainult mulle, vaid ilmselt kõigile, sest Ukrainas algas sõda, saabus energiakriis, ühiskonnas kasvasid pinged. Kui mitte kõik, siis paljud inimesed olid mures, kaotasid kindluse tuleviku ees. Sellegipoolest, kui tagasi vaadata, siis on meenutada ka palju head: kaitsemaskid võeti eest, i-le pandi punkt, inimesed hindasid ümber oma harjumused ja suhtumise kõige lihtsamatesse asjadesse, panid paika prioriteedid.

Kui rääkida Sillamäest, siis elu, sealhulgas ka kultuurielu, läheb edasi ja see teeb muidugi rõõmu. Suvel tähistas meie värskete meretuulte linn 65. sünnipäeva tiheda programmiga. Sellest peost said kõik linlased osa. Sügisel tähistas muusikakool 70. aastapäeva. Ilmselt oli see tänavu üks eredamaid sündmusi. Kokkuvõtlikult, kuni elab kultuur, on inimestel minevik, olevik ja kõige tähtsam − tulevik!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles