JUHTKIRI ⟩ Koolide riigistamine ei tee imet, kui lapsi pole

Tühi klassiruum. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik.

Lüganuse vald sai järjekordseks Ida-Virumaa omavalitsuseks, kus üldharidust asub korraldama riik. Samas reas on ka Narva ja Sillamäe, enne seda anti riigile Kohtla-Järve Järve kool, veel varem loodi Jõhvi ja Kohtla-Järve riigigümnaasium.

Kahtlemata on koolide riigistamise protsess Ida-Virumaa jaoks olulise tähtsusega. Lüganuse juhtum aga suisa pretsedenditu, kus ühelt üsna väikeselt omavalitsuselt võetakse üle kolm kooli.

Kindlasti võivad paljud seda tõlgendada koolide päästmisena selles võtmes, et riigi toel saavad koolid jätkata nii nagu enne, ainult et riik hakkab sinna senisest rohkem raha panema.

Kindlasti see nii ei tohiks olla ja olema ka ei hakka. Selge see, et koolide riigistamine iseenesest ei tekita omavalitsusse lapsi juurde. Küll aga annab see uuele koolipidajale parema võimaluse viia läbi vajalikke muudatusi. Sest mis seal salata, omavalitsusel puudub nendeks sageli nii rahaline kui poliitiline võimekus. Kui laste arv väheneb, pole ebapopulaarsetest otsustest pääsu, kuid kes ikka kohalikest poliitikutest tahaks külge saada kooli sulgeja märki. Nii oli praegune otsus kolm kooli riigistada ka kohaliku võimu esindajate poliitilisele tervisele parim valik.

Aga nagu öeldud, riigistamine pole koolide avatuna hoidmise garant ning ilma õpilasteta ei ole kooli, nagu tõdeti ka Lüganuse viimasel volikogu istungil. Selleks aga tuleb omavalitsusel jätkuvalt pingutada, et elukeskkond kohapeal oleks piisavalt ahvatlev, et elanikud sealt ei lahkuks ning lapsi koolidesse jätkuks.