ERIK GAMZEJEV ⟩ Kas Ida-Virumaast saab tõmbava või tõukava jõuga magnet?

Ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev. Foto: Mirtel Kõue Gamzejev

Narva tööstuspargis käib praegu magnetitehase ehitus. Sealt peab kahe aasta pärast tulema püsimagneteid, mis on Euroopa jaoks hädavajalikud nii elektriautode kui tuulegeneraatorite tootmiseks. Kas sellise sümboolse tähendusega tehase valmimisega paralleelselt muutub ka Ida-Virumaa tervikuna ammu oodatud magnetiks, mis tõmbab tugevalt ligi nii investeeringuid, turiste kui ka uusi elanikke, või süveneb vastupidine suundumus?

Mõõdukat optimismi toidab, et Ida-Virumaa saab praegu üle riigi palju tähelepanu. Sugugi mitte ainult seepärast, miks osa valijaid hääletas Aivo Petersoni ja Mihhail Stalnuhhini poolt, vaid just magnetitehase ja teiste selliste uute ettevõtmiste tõttu.

Ainuüksi sel nädalal toovad kolm suurt konverentsi Ida-Virumaale kokku Eesti poliitikuid, teadlasi, ettevõtjaid ja teiste alade tippesindajaid. Kolmapäeval on teemaks ettevõtjate ja teadlaste koostöö õiglasel üleminekul, neljapäeval Ida-Virumaale investeerimise võimalused, reedel haridusvõrgu korrastamine. Lisaks toimub järgmisel nädalal Narva-Jõesuus regionaalse lennunduse äriseminar, mille põhiteema on Narva lähedal Olgina lennuvälja arendamine.

Õiglase ülemineku fond teeks Ida-Virumaale karuteene, kui riigis võimul olevad poliitikud näeksid ainult selles lahendust kõigile selle piirkonna probleemidele, lisades juurde, et andsime teile ka valitsuse esindaja, mida te veel tahate.

Konverentsijutud iseenesest ei too kaasa muutusi ega tee elu paremaks. Aga kui paljud tuntud ja hõivatud inimesed peavad vajalikuks kulutada aega Ida-Virumaaga seotud teemadel kaasamõtlemiseks, siis küllap nad näevad selles piirkonnas ka uusi avanevaid võimalusi.

Nii nagu on paljude tagasilöökide kiuste neid võimalusi näinud ja nende elluviimise nimel ühiselt tegutsenud Ida-Virumaa turismiettevõtjad. Selle tulemusel on vähemasti siseturistidele Ida-Virumaast saanud tuntava tõmbega magnet.

Või suurürituste korraldajad, kes on võtnud riske, et korraldada Ida-Virumaal festivale ja spordisündmusi, mis on pälvinud üleriigilist tähelepanu ja toonud kohale inimesi, kel varem polnud põhjust tulla uudistama kanti, mis jääb nende kodust vaid paari-kolme tunni sõidu kaugusele. Äsja lõppesid Ida-Virumaa eri linnades filmifestival "KinoFF" ja Jõhvis balletifestival, ülejärgmisel laupäeval on Narva kesklinna õhtustel tänavatel talvejooks, kuhu on oodata üle tuhande osaleja.

Aasta-aastalt näeb üha rohkem filmitegijaid Ida-Virumaad kui üht suurt ja paljude eriilmeliste loomulike paviljonidega võttepaika. Peagi peaks aga algama ka päris filmipaviljoni ja multimeediakeskuse rajamine.

See kõik näitab, et Ida-Virumaal on eri valdkondades olemas suur hulk inimesi, kes tegutsevad selle nimel, et muuta seda kanti tugevaks magnetiks. Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa märkis hiljuti tabavalt, et riigi Ida-Virumaaga seotud plaanid ei sünni nipsust ja soovunelmatest, vaid vajavad aega ja kõikide osapoolte ühistööd. Ennekõike aga Ida-Virumaal täna elavate inimeste väärtustamist.

Ida-Virumaa arengule peaksid teoorias pärituult andma ka õiglase ülemineku fondi 340 miljonit eurot. Suhtumine sellesse fondi on vastandlik. Osa poliitikuid peab seda Ida-Viru päästerõngaks ja imerohuks kõikide tagasilöökide vastu, mida Euroopa kliimapoliitika on maakonnale juba põhjustanud ja põhjustab tulevikus veel. Teised hindavad selle mõju kohaliku elu arengule kesiseks.

Sellest fondist on juttu olnud juba vähemalt kolm aastat. Aga selle raha kasutamise tähtaeg − 2026. aasta − läheneb kiirrongina. Taotluste esitamise hoog on oodatust kõvasti väiksem ja praegu on põhjendatud mure, et tähtajaks ei jõuagi seda raha ära kasutada.

Põhjused on seotud muu hulgas lühikese tähtajaga, millesse on suuremate ettevõtmiste puhul keeruline mahtuda juba ainuüksi seadustest tulenevate ajaliste protseduuride tõttu. Osa ettevõtjaid ei tõtta praegu võtma riske Narvas, kus võib ilma binoklita silmitseda jõe teisele kaldale jäävat agressorriiki Venemaad. Mitmeid plaane praagitakse välja seetõttu, et neis kahtlustatakse fossiilkütuste jääknähte, mis tekitab rohereformiga tegelevates Euroopa Liidu ja Eesti ametnikes piltlikult öeldes allergiat.

Samas on üsna selge, et Ida-Virumaal teevad mõjukaid muutusi ja loovad tuntaval hulgal uusi töökohti eelkõige olemasolevad suuremad ettevõtted. Nad tugevdavad oma konkurentsivõimet, nüüdisajastades tehnoloogiat, muutes seda keskkonnasõbralikumaks. Seda tegevust tuleb toetada, aga mitte takistada kunstlikul moel või ootamatute maksutõusudega, milleks on näiteks plaanitav järsk saastetasude tõus, mis haavab Ida-Virumaa mitmete suuremate tööandjate konkurentsivõimet.

Muuseas, ka õiglase ülemineku fondi senine suurim edulugu, magnetitehas, on väga tihedalt seotud juba kolmveerand sajandit Sillamäel tegutseva metallurgiatööstusega Silmet.

Õiglase ülemineku fond teeks Ida-Virumaale karuteene, kui riigis võimul olevad poliitikud näeksid ainult selles lahendust kõigile selle piirkonna probleemidele, lisades juurde, et andsime teile ka valitsuse esindaja, mida te veel tahate. Unustades seejuures, kui palju on Ida-Virumaa aastakümneid eelkõige tänu põlevkivitööstusele riigile tulu toonud.

Õiglase ülemineku fond on vaid üks üsna kitsaste raamidega vahend, kuidas seni riigi suurima tööpuudusega ja kõrge vaesuse määraga piirkonda paremale järjele aidata. Kindlasti tuleb seda maksimaalselt ära kasutada. Teist sellist võimalust ei pruugi enam tulla. Seetõttu oleks eriti kahju, kui osa rahast jääks kasutamata, kuluks pseudotegevustele või läheks lihtsalt Ida-Virumaa jaoks raisku.

Kuid selleks, et Ida-Virumaa saaks tõmbava, aga mitte tõukava jõuga magnetiks, on vaja riigi ja kohalike omavalitsuste ning ettevõtjate koostöös sündivat tervikplaani.

Ida-Virumaast rääkides ei tasu minna äärmustesse ja öelda, et kõik on hästi või halvasti. Tõde on vahepeal. Püüdkem olla optimistid. Mõeldes näiteks, et kui kolmandik idavirulasi elab suhtelises vaesuses, siis kaks kolmandikku, keda on üle 90 000 inimese, tulevad väga hästi toime. See suhe on enam-vähem samasugune nagu poolt- ja mittehääletajate vahel Kaja Kallase Reformierakonna esimeheks taasvalimisel partei viimasel üldkogul.